Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Riekti mielváikkuheapmái lea vuđolaš pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuohta, mii lea mearriduvvon pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođalágas § 3-1 (lovdata.no). Mearrádusain čuovvu ahte pasieanttas dahje geavaheaddjis lea vuoigatvuohta mielváikkuheapmái go addet dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid. Pasieanttas dahje geavaheaddjis lea earret eará vuoigatvuohta váikkuhit go vállje gaskkal mat leat olámuttos ja dohkálaš bálvalusvugiid ja iskos- ja dikšunmetodaid. Mielváikkuheami hápmi galgá heivehuvvot ovttaskasa návccaid addit ja gullat dieđuid. Mánná gii sáhttá ja geas leat su iežas oaivilat, galgá oažžut dieđuid ja guldaluvvot, geahča mánáidsoahpamuša artihkkal 12 (lovdata.no). Mána oaivilat galget deattuhuvvot agi ja rávásmuvvama ektui.
Raporttat ja kártemat čujuhit ahte suohkanat ja spesialistadearvvašvuođabálvalusat eai leat doarvái buorit geavaheaddjiváikkuheamis. Bálvalusaid geavaheaddjit eai vásit buori mielváikkuheami, sii eai oaččo dieđuid vuoigatvuođaid birra ja lea unnán diehtu iežas dikšuma birra ja movt máhcahanreaidduid geavahit (Ådnanes et al., 2020). Hustvedt et al. (2020) dutkan čájeha ahte oassi geavaheddjiin geain lea Oktagaslaš plána, leat gaskkal 4 ja 15 %. Persovnnat geain seammás leat gárrenmirko- ja psyhkalaš gillámušat, ožžot gaskkal 6 ja 10 bálvalusa NAVas, suohkanis ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Geavaheddjiin geain leat buoremus eallineavttut, ožžot bálvalusaid «dušše» 6 bálvalusa ieš guđet instánssain (Hustvedt et al., 2020). Diet čájeha man mohkkái lea leahkit geavaheaddji/pasieanta, ja/dahje jus lea oapmahašrolla soapmásii gii oažžu bálvalusaid.
Ipmárdusbarggu ja evttohusčoahkkimiid olis mat leat čađahuvvon go ovdahtte fágalaš ráđiiguin, leat máhcaheamit dutkiin, klinihkkáriin, gealboguovddážiin ja olbmuin geain lei geavaheaddji- dahje oapmahašvásihus, dorjon dárbbu ovttasbargui. Máŋggas leat váillahan eanet gelbbolašvuođa geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami oktagaslaš dásis fágaolbmuin. Máŋga evttohusa cuigo ahte geavaheddjiid ja oapmahaččaid vásihusat eai váldojuvvon duođas. Máŋggas ohcaledje ahte sin vásihusaid váldet vuhtii go hábmejit ja čađahit oktagaslaš bálvalusaid. Váilevaš ovttasdoaibman ieš guđet aktevrraid gaskka, ja hástalusat háddjejuvvon bálvalusain maid deattuhuvvui.
Dutkan deattuha ovttasbarggu mearkkašumi. Dárbu ovttasbargui unnitloguálbmogiin lea dehálaš (Bhui et al., 2015). Seamma gusto ovttasbargui olbmuiguin geain lea vásihusgelbbolašvuohta (Burke et al., 2019; Chien et al., 2019), ovttasbargu ja geavaheaddjiváikkuhus (Fisher et al., 2021; Goodhew et al., 2019; Semrau et al., 2016), ovttasbargui dálkasiid geavaheami birra (Friedrichs et al., 2016) ja dearvvašmahttin lahkoneami ovttasbargui (Thomas et al., 2018).
Bálvalusfálaldat galgá nu guhkás go vejolaš hábmejuvvot ovttas pasieanttain dahje geavaheddjiin. Galgá nannosit deattuhuvvot maid pasieanta dahje geavaheaddji oaivvilda go hábme bálvalusfálaldaga dearvvašvuođa ja fuolahusbálvalusláhka (lovdata.no) §§ 3-2 vuosttaš lađas nr. 6, 3-6 ja 3-8. Jus pasieanttas ii leat mieđihangelbbolašvuohta, de lea pasieantta lagamus oapmahaččas vuoigatvuohta mielváikkuhit ovttas pasieanttain. Jus pasieanta dahje geavaheaddji háliida ahte eará olbmot galget das go oažžu dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, de galgá diet dábálaččat mieđihuvvot. Buorre ovttasbargu šaddá go leat buorit gaskavuođat ja gulahallan.
Ovttasbargu, gaskavuođat ja gulahallan leat guovddáš fáttát dutkamis mii lea kártejuvvon go ráhkadedje fágalaš ráđiid. Ovttasbargu ieš guđet osiin máinnašuvvo dutkosiin (Hammer et al., 2013; Larsen et al., 2021; Lippestad et al., 2015; Lorem et al., 2014; Soggiu et al., 2020; Sælør et al., 2019; Årseth et al., 2019). Hástalusat ovttasbarggu ektui meannuduvvo (Adnoy Eriksen et al., 2014; Eldal et al., 2019). Eará dutkosat beroštit ovttasbarggus dutkamiin (Moltu et al., 2012).