Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Diehtu lea dárbbašlaš eaktun sihke doaimmahit mielváikkuhanrievtti ja sáhttit addit gustovaš mieđiheami dearvvašvuođa veahkkái. Pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka § 3-1 ja § 3-2 vuosttaš lađas (lovdata.no) čilge váldonjuolggadusa pasieanttaid ja geavaheddjiid rievtti mielváikkuheapmái ja rievtti dihtui. Diehtu galgá leat heivehuvvon vuostáiváldi oktagaslaš eavttuide, nu go ahki, rávásmuvvan, vásihus ja kultuvra- ja gielladuogáš. Diehtu galgá addot heivvolaš vuogi mielde, geahča pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka § 3-5 (lovdata.no). Bargit galget nu ollu go vejolaš sihkkarastit ahte vuostáiváldi lea ipmirdan sisdoalu ja dieđu mearkkašumi.
Diehtu mii lea addon, galgá čallojuvvot pasieanta- dahje geavaheaddjijournálii.
Dearvvašvuođabargiin geat addet dearvvašvuođaveahki, lea geatnegasvuohta addit dieđu, geahča dearvvašvuođabargiláhka § 10 vuosttaš lađas (lovdata.no)
Dearvvašvuođabargiin geain lea oktavuohta pasieanttain, sis lea álo dábálaš geatnegasvuohta addit dieđuid ja vástidit gažaldagaid. Diet mearkkaša earret eará vástidit gažaldagaid su gealbosuorggis ja muđui čujuhit dearvvašvuođabargiide geain lea gelbbolašvuohta, geahča johtočállaga dearvvašvuođabargiide.
Dearvvašvuođaásahus galgá nammadit muhtin bargi gii galgá addit dieđuid, geahča dearvvašvuođabargiláhka § 10 vuosttas lađas (lovdata.no).
Dearvvašvuođabargit galget váikkuhit váldit vára diehtodárbui ja dárbbašlaš čuovvoleami mii vuolleahkásaš mánáin sáhttá leat jus mána vánhen dahje oarbinat leat pasieantan geain lea psyhkalaš buozalmasvuohta, gárrenmirkosorjavašvuohta dahje duođalaš somáhtalaš buozalmasvuohta dahje bárti, geahča dearvvašvuođabargiláhka § 10 a (lovdata.no).
Jus pasieanta dahje geavaheaddji mieđiha, dahje dilálašvuođat leat nu, galgá pasieantta dahje geavaheaddji lagamus oapmahaš oažžut dieđu pasieantta dahje geavaheaddji dearvvašvuođa dili birra ja dan dearvvašvuođaveahki maid addet, geahča pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka § 3-3 vuosttaš lađas (lovdata.no). Jus pasieanta dahje geavaheaddji lea badjel 16 jagi ja lea čielggas ahte ii sáhte váldit vára iežas beroštumiin fysalaš dahje psyhkalaš heađuštusa dihte, demeansa dahje psyhkalaš doaibmahehttejumi geažil, de lea sihke pasieanttas dahje geavaheaddjis ja su lagamus oapmahaččas vuoigatvuohta dihtui § 3-2 mielde, geahča pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka § 3-3 nubbi lađas (lovdata.no).
Nu go čujuhuvvon evttohusčoahkkimiin, de eai oaččo bálvalusa geavaheaddjit doarvái dieđu vuoigatvuođaid birra, ja lea unnán diehtu iežas dikšuma birra. Máhcahan reaidu ja oktagaslaš plána geavahuvvo menddo unnán, ja máŋggas eai dovdda sisdoalu iežas dikšunplánas. Diet lea dokumenterejuvvon go leat kárten geavaheaddjiplánaid (Hustvedt et al., 2020; Riikarevišuvdna, 2021) ja Sintef:a raporttas geavaheddjiid, oapmahaččaid ja fágaolbmuid vásihusaiguin dikšunvugiin psyhkalaš dearvvašvuođas ja gárrenmirkkos (Ådnanes et al., 2021).
Dutkan čájeha ahte diehtu ja bagadallan olbmuid bealis geain alddiineaset leat vásihusat, lea dehálaš go bargá geavaheaddjiváikkuhemiin psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrenmirkosuorggis. Diet mearkkaša ahte diehtu ja bagadallan ii addo dušše fágaolbmuid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođa barggus, muhto maiddái olbmuin geain alddiineaset lea vásihus. Válddálašdahkan ja geavaheaddjiváikkuheapmi mii čadnojuvvo seammadilálaš olbmuide, seammadilálačča bálvalussan, vásihuskonsuleanttaid ja geavaheaddjiváikkuheami geain alddiineaset lea vásihus, adnojuvvo guovddášoassin dikšunbarggus (Fortuna et al., 2018; Heitmann et al., 2022; Karlsson et al., 2017; Korsbek et al., 2021; Rosenberg et al., 2018; Rossen et al., 2021; Sivertsen et al., 2021; Sørly et al., 2022; Wall et al., 2022).
Bargui vuođuštusaiguin dán ráđđái addit doarvái dieđu geavaheddjiide, de boahtá čielgasit ovdan ahte lea dárbu eanet vásihusgelbbolašvuhtii suorggis, sihke fága- ja vásihusdiehtu ja dutkan.