Dán ráđi duogážin lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis. Mánáin ja nuorain lea vuoigatvuohta mielváikkuheapmái agi ja rávásmuvvama ektui, geahča mánáidsoahpamuša artihkkal 3 (lovdata.no) mii deattuha ahte máná buoremussan galgá leat vuđolaš beroštupmi almmolašvuođas buot daguin mat gustojit mánáide. Diet mielddisbuktá ahte buot mearrádusat mat gusket máná dikšumii, galget leat buoremussan mánnái.
Vuoigatvuohta mielváikkuheapmái lea vuđolaš pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođain mat leat láhkamearriduvvon pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođalágas kapihttal 3. Diet gusto maid go pasieanta dahje geavaheaddji lea mánná. Máná návccat ja vejolašvuohta mieđihit, ovdána dađistaga agi mielde. Dearvvašvuođadirektoráhta johtočálus pasieanta- ja geavaheaddjiláhkii addá lagat dieđu movt máná vuoigatvuohta mielváikkuheapmái ja dieđuide ja mieđihangelbbolašvuhtii galgá ipmirduvvot ja duohtandahkkot.
Vuođđoláhka ja mánáidsoahpamuš addiba mánáide ja nuoraide vuđolaš vuoigatvuođaid go gusto muitalit sin oaiviliid áššiin mat gusket sidjiide. Seammás leat vánhemat dávjá dehálaččat gávdnat buriid čovdosiid mánáide ja nuoraide, maiddái go lea dárbu veahkkái olggobealde bearraša (Prop. 121 S, 2018 –2019). Mánáide ja nuoraide lea dábálaččat lunddolaš ja sávahahtti ahte vánhemat ožžot dieđuid. Mađi nuorabut mánát leat, dađi deháleappot lea ahte fuollaolbmot ožžot dárkilis ja buori dieđu dan veahki birra maid mánát ožžot vai sáhttet váldit vára ja čuovvolit buoremus lági mielde. Pasieanttat mat leat badjel 16 jagi sáhttet dábálaččat válljet háliidit go fárrui vánhemiid dahje earáid geain lea vánhenovddasvástádus. Vánhemis lea lihká vuoigatvuohta dárbbašlaš dihtui vai sáhttá váldit vánhenovddasvástádusa dassážii go mánná lea 18 jagi. Dat sáhttá leat ovdamearkan leat diehtu jus leat duođalaš psyhkalaš gillámušat, riska duođalaš iešvahágahttimii, lobihis gárremirkkuid geavaheapmi, dieđut iešsorbmen riskka birra ja bidjat birranbeaivvi ossodahkii.
Geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi mánáid ja nuoraid ektui lea suorgi mas lea ollu dárbu eanet mearrediđolaš ovdánahttimii. Fafo árvvoštallan čujuha dárbbu váldit fárrui ja váldit vára oapmahačča, earenoamážit mánáid geat doibmet oapmahažžan (Skog Hansen, 2021). Dutkan maid leat gávdnan mii deattuha dien, čájeha ahte lea ráddjejuvvon diehtovuođđu norgga ja davviriikkalaš kvalitatiiva dutkamis go guoská geavaheaddjiváikkuheapmái psyhkalaš ja gárrenmirko dutkamis mii bidjá fuomášumi mánáide ja nuoraide (Dearvvašvuođadirektoráhtta, 2023). Dutkosat mat máinnašit mánáid ja nuoraid mielváikkuheami, leat vuosttažettiin čadnon sosiálafágalaš ja mánáidsuodjalusfágalaš konteavsttaide (Fikrije et al., 2014; Gullbra et al., 2016; Marlow et al., 2022; Ormstad et al., 2020; Paulsen, 2016, 2018; Riise et al., 2022).
Dán ráđi ipmárdusbarggu olis, leat máhcaheamit čadnojuvvon váilevaš fápmodássásašvuhtii, gillii, gulahallamii ja luohttámuššii go deaivvada mánáiguin ja nuoraiguin doalahuvvon dehálažžan. Máŋga geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnna, bargit bálvalusain ja eará gealbobirrasat muitalit ahte bálvalusat fertejit šaddat čeahpibut mánáid ja nuoraid mielváikkuheamis.
Ođđa buoridanplána psyhkalaš dearvvašvuhtii, deattuha ahte mearridanproseassain galget mánáid vuoigatvuođat váldojuvvot vuhtii (Meld. St. 23 (2023 – 2033)). Mánáid ja nuoraid mielváikkuheapmi berre leat oassin go ovdánahttet fálaldagaid ja doaimmaid mánáide ja nuoraide geain leat psyhkalaš váttut ja gillámušat. Mánáid ja nuoraid oaiviliidda galgá bidjat fuomášumi sin agi ja rávásmuvvama mielde. Mielváikkuheapmi mielddisbuktá ahte mánáin ja nuorain lea duohta vejolašvuohta váikkuhit mearrádusaide iežaset eallimis. Lea dárbu nannoset mielváikkuheapmi mánáid, nuoraid ja oapmahaččaid bealis go gusto mearrádusaide psyhkalaš dearvvašvuođas. Lea dehálaš ahte divššáriin lea gelbbolašvuohta mielváikkuheamis, ja ahte geavahit ođasmahttojuvvon dieđuid dikšumis (Prop. 121 S, 2018 –2019).
Mánáin geain leat sin iežaset oaivilat, lea vuoigatvuohta dovddahit daid buot diliin mat gusket sidjiide, geahča mánáidsoahpamuša artihkkala 12 (lovdata.no). Mánáid oaiviliidda galgá bidjat deattu sin agi ja rávásmuvvama mielde. Vuoigatvuohta mielváikkuheapmái ja dihtui leat vuđolaš pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođat mat leat lága bokte mearriduvvon pasieanta- ja geavaheaddjiláhka kapihttal 3. Diet gusto maiddái go pasieanta dahje geavaheaddji lea mánná. Máná návccat ja vejolašvuohta mieđihit ovdánit dađistaga agi mielde. Dearvvašvuođadirektoráhta johtočála pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhkii čilge lagabut mána vuoigatvuođa mielváikkuheapmái ja dihtui ja movt mieđihangelbbolašvuođa galgá ipmirdit ja dievasmahttit.
Persson et al. (2017) leat čađahan kvalitatiiva dutkosa mii sáhttá dagahit eanet «nuoraidustitlaš» psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusaid ruoŧa poliklinihkain ja suohkaniin. Dutkit jearahalle vuđolaččat 10-18 jahkásaš nuoraid, ja čohkkejedje čálalaš evttohusaid 106 nuoras movt buoridit bálvalusaid. Golbma fáttá mat ledje hui oidnosis nuoraid máhcahemiin: gávdnamis, guldalit ja oidnot ja strukturerejuvvon deaivvadeamit. Nuoraid rávvagat buoridit práksisa sisttisdoalai eanet praktihkalaš deaivvadanáiggit guoibmás birrasiin; vejolašvuođat rabas gulahallamii klinihkalaš bargiiguin, mii dagašii vejolažžan digaštallat hearkkes áššiid mentála dearvvašvuođa ja persovnnalaš hástalusaid birra; ja eanet strukturerejuvvon dikšumiid maidda lea buoret luohttámuš ja relevánsa nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa ja ovdánandárbbu ektui (Persson et al., 2017). Muhtin norgga, kvalitatiivvalaš dutkkus maid Bjønnes et al. (2021) čađahedje manne nuorat bohtet poliklinihkalaš dikšumii, deattuha vel eanet mielváikkuheami. Dutkosa gávdnosat doalahit ovdan čuovvovaš fáttáid mearrideaddjin boahtit dikšumii: 1) kemiija divššáriin, 2) diehtu ja ipmárdus, 3) váldot duođas, 4) doaivva buorránit ja 5) njuovžilisvuohta ja gávdnamis. Rávvagat gávdnosiid duogážiin leat ahte persovdnaguovdilastin lahkoneapmi mas nuoraid mielváikkuheapmi ja gaskavuohta gaskkal nuora ja terapevtta deattuhuvvo (Bjønness et al., 2021).
Čoahkkáigeassin čájeha juridihkalaš, fágalaš ja dieđalaš barggu dán ráđi duohken čielga dárbbu eanet fuomášumi mánáid ja nuoraid mielváikkuheapmái dán fágasuorggis. Diet dorjojuvvo maiddái čohkkejuvvon vásihangelbbolašvuođas dien barggus.