Dearvvašvuođadirektoráhta rávvagat dieđuid, ságastallama ja gulahallama birra oapmahaččaiguin čilge suohkaniid ja dearvvašvuođadoaimmahagaid geatnegasvuođaid oapmahaččaid ektui. Oapmahaččat dovdet geavaheaddji bures, ja lea vásihus mainna sii sáhttet veahkehit.
Oassin ollislaš perspektiivvas gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain, kártejit bargit geat gullet pasieantta dahje geavaheaddji fierpmádahkii. Diet mielddisbuktá identifiseret oapmahaččaid, guldalit ja árvvoštallat makkár olbmot, ovttasráđiid pasieanttain/geavaheddjiin, oažžut dieđu pasieantta dilis ja dikšumis. Fuomáš bearašlaš diliid ja vejolaš hástalusaid mat gullet daidda.
Iskka eanet identifiseret vejolaš oapmahaččaid, earenoamážit go lea sáhka boatkanan bearašdiliid dahje eará moalkás diliid birra. Diet sáhttá váikkuhit ahte pasieanta/geavaheaddji oažžu doarjaga maid dárbbaša.
Oapmahašoassálastin heivehuvvo nu ahte váldá vuhtii oapmahačča beaivválaš dili ja dárbbu. Diet sáhttá dagahit eanet vejolašvuođaid gulahallat, ovdamearkan sagastallamat olggobealde dábálaš bargoáiggiid dahje geavahit digitála gulahallama.
Oapmahaččaid dieđut čohkkejuvvojit struktuvrralaš lahkonemiin ja luohttámuša vuođul. Ráhkat rutiinnaid movt dieđuid čohkke ja juogada oapmahaččain, seammás go ákte pasieantta persovdnasuodjaleami ja iešstivrejumi. Rabas gulahallan ja ságastallan gaskkal dearvvašvuođabargi ja oapmahačča lea dehálaš vai sihkkarastá ahte pasieanta oažžu buori fuolahusa ja doarjaga.
Geavaheaddji mearrida makkár dieđuid sáhttá juogadit
Gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain lea dehálaš váldit vuhtii pasieantta iešstivrejumi ja persovdnasuodjalusa seammás go váldá vuhtii geavaheaddji sávaldagaid ja dárbbu fátmmastit oapmahaččaid. Mieđihancealkámuš mii čielgasit čilge maid geavaheaddji dáhttu juogadit dieđuin oapmahaččaiguin, sáhttá váikkuhit buori balánsii gaskkal geavaheaddji rievtti dieđuid leavvama ja geavaheaddji sávaldat juogadit dieđuid vai sáhttá oažžut doarjaga oapmahaččain. Geahča Násuvnnalaš oapmahašrávvagat čuokkis 3.4 pasieantta mieđiheapmi ja váikkuhusat oapmahaččaid fátmmastit..
Addit oktagaslaš mieđiheami, mielddisbuktá ahte pasieanta/geavaheaddji oažžu vejolašvuođa čielgasit dovddahit makkár dieđuid sáhttá juogadit oapmahaččaiguin, ja man ollu. Diet mearkkaša ahte pasieanttas lea kontrolla persovnnalaš dieđuid dili, seammás go lea vejolašvuohta fátmmastit persovnnaid geat dorjot, dikšunprosessii.
Proseassa berre álggahuvvot vuđolaš gulahallamiin gaskkal pasieantta ja dearvvašvuođabargiiguin. Pasieanta oažžu dieđu maid mearkkaša go oapmahaččat leat fátmmastuvvon dikšumii ja čuovvoleapmái, seammás go deattuhuvvo ahte lea geavaheaddji vuoigatvuohta mearridit makkár dieđuid sáhttá juogadit.
Pasieanta sáhttá mieđihit juogadit dihto sorttat dieđuid muhtin oapmahaččaiguin dahje fuollaolbmuiguin. Sáhttá ovdamearkan leat dikšunplánat, medisiidnageavaheapmi dahje oppalaš dilli. Pasieanta sáhttá maid buktit sávaldagaid movt dieđut galget juogaduvvot, ovdamearkan ságastallamiid bokte dearvvašvuođabargiiguin dahje suovvá sáddet raporttaid dahje ođasmahttimiid sihkkaris digitála kanálaid bokte.
Gulahallanmieđiheami birra galgá máŋgii váldot ovdan dikšumis ja čuovvoleamis vai sáhttá váldit vuhtii jus geavaheaddji sávaldagat dahje dárbbut rivdet.
Bargiid gealbodárbu
Dárbbašlaš gelbbolašvuohta oapmahaččaid fátmmasteapmái ja doarjumii lea eaktun buori oapmahašváikkuheapmái.
Bargiid oahpahus psyhkalaš dearvvašvuođas ja gárrenmirkobálvalusain sáhttá fátmmastit:
- oapmahaččaid vuoigatvuođaid ja rollaid ja dearvvašvuođabálvalusa geatnegasvuođat oapmahaččaid ektui
- bearašfuomášupmi dikšumis; mii ovddida buori ovttasbarggu bearrašiin ollislaččat
- man ollu ja sisdoallu eahpeformála veahki oapmahaččaid bealis Norggas odne
- gulahallan ja ovttasbargu oapmahaččaiguin ieš guđet diliin/áiggiin
- dábálaš noađuheamit ja dárbbut oapmahaččain ieš guđet osiin ja ieš guđet diliin
- doarjjadoaimmat
- fágalaš, ehtalaš ja juridihkalaš dilemmat mat sáhttet čuožžilit go oapmahaččaiguin deaivvada
- earenoamážit mánáid oapmahažžan ja gulahallat mánáiguin
- pasieanta, geavaheaddjiorganisašuvnnat ja iešveahkkejoavkkut
Gealbolokten sáhttá dáhpáhuvvat máŋgga láhkái, ovdamearkan kurssaid bokte, e-oahppama bokte, siskkáldasoahpaheapmi, jeavddalaš bagadallan ja sullasaš. Dárbu gealboloktemii kártejuvvo jeavddalaččat. Ovttaskas bargosaji váldobargiin sáhttá áinnas leat čiekŋalet diehtu oapmahašfátmmasteamis ja veahkehit dárbbašlaš gealboloktemii kollegaid gaskka. Geahča oapmahašrávvagiid kapihttal 2.2.
Mánát ja nuorat geain leat oapmahašdoaimmat
Oassi mánáin ja nuorain váldet fuolahusdoaimmaid bearrašis, ja váldet oasi bearrašis, earenoamážit vánhemiid dearvvašvuođahástalusain. Lea dehálaš ahte diet kártejuvvo. Árra identifiseren mánáid ja nuoraid geain lea oapmahašdoaibma, lea dehálaš jus bearaš oažžu čuovvoleami mii váldá vára mánás ja bearrašis dikšumis ja dohkkeha máná ja nuora resursan. Go deaivvada mánáiguin ja nuoraiguin geat leat oapmahažžan, de lea dehálaš ahte mánát ja nuorat ožžot dan doarjaga ja dieđu maid sii dárbbašit ipmirdit dili.
Mánás galgá váldit vára dearvvašvuođabargilága § 10 a mielde mii mudde dearvvašvuođabargiid geatnegasvuođa váldit vuolleahkásaš mánáid vuhtii geat leat oapmahaččat nu go dearvvašvuođabargiin lea geatnegasvuohta.
Kártet háliida go mánná čuovvut mielde eatni/áhči dearvvasvuođadili ja movt mánná háliida ahte dat dáhpáhuvvá. Dearvvašvuođabargit heivehit vai diet dáhpáhuvvá bearašperspektiivvas mas mánná buoremus láhkai váldojuvvo vuhtii. Mánáid ja nuoraid galgá váldit fárrui ságastallamiidda bearašdili birra. Diet fátmmasta guldalit sin perspektiivva, nannet son iešgova ja ipmárdusa bearraša hástalusaide ja čovdosiidda.
Mánáin ja nuorain lea dárbbu sajiide deaivvadit gos sii sáhttet deaivat earáid geat leat sullasaš diliin, vai vásihit oktavuođa, doarjaga ja ipmárdusa go juogadit vásihusaid. Dieid doaimmaid bokte sáhttet mánát ja nuorat geain leat oapmahaččat, guldaluvvot, oidnot ja dorjojuvvot iežaset earenoamáš dilis. Geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvasvuođasuorggis leat aktivitehtat ja fálaldagat, ja oaidná fálaldaga neahtas ja telefovnnas ung.no
Go bearrašat vásihit váttis diliid, de lea dehálaš ahte bargit fállet oktasaš ságastallama ja čielggadit maid sii dárbbašit ja kártet movt sii leat meannudan hástalusaid ovdal. Geahča oapmahašrávvagat kapihttal 5.3.
Oapmahašsoahpamušat ja oapmahaččaid iežaset dárbbut
Bargit gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain heivehit gulahallama oapmahaččaid dárbbuide mielváikkuheapmái, dihtui, váldot várá ja vuorddehahtti bálvalusaide. Sáhttá leat vuogas ahte bálvalusaid bargit álggahit oapmahaččaiguin ovttasbarggu ja fuomášahttit oktagaslaš dárbbu doarjagii ja čuovvoleapmái.
Oapmahašsoahpamušat sáhttet váikkuhit ahte oapmahaččat vásihit ahte sin vuoigatvuođain váldo buorebut vára, ja ahte sii sáhttet veahkehit:
- gulahallat, diehtu ja ovttasbarggu gaskkal oapmahaččaid ja gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusa
- rolla- ja vuordámuščielggadeapmi gaskkal oapmahaččaid ja gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođabálvalus
- mieđihit oapmahaččaid iežaset dárbbuid.
Geahča oapmahašrávvagiid kapihttala 4.1 gos leat eanet dieđut oapmahaččaiguin gulahallat.
Lagamus oapmahaččat
Sáhttá leat vuogas earuhit makkár rolla ovttaskas oapmahaččas lea go leat eanebut geat leat oapmahažžan. Lagamus oapmahaččas lea vuoigatvuohta oažžut dieđuid, váidit mearrádusaide ja sullasaš. Geavaheaddji mearrida gii galgá leat lagamus oapmahaš. Dábálaččat lea okta olmmoš, muhto geavaheaddji sáhttá mearridit eanebuid jus háliida. Son gean geavaheaddji almmuha lagamus oapmahažžan, ii dárbbaš váldit badjelasas doaimma.
Muhtin oapmahaččain sáhttet leat váttisvuođat gávdnat, árvvoštallat ja ávkkástallat dieđuid veahkkefálaldagaid, vuoigatvuođaid ja bálvalusaid birra. Lea dehálaš váldit vuhtii digitála gelbbolašvuođa erohusain, sosiála erohusain ja gielalaš ja kultuvrralaš erohusain. Máŋgasis lea maid dárbu oažžut veahki ja ráđi jus dárbbaša veahki veahkehanásahusas.
Máŋgasis oapmahaččain ja bearrašiin sáhttet dáhpáhuvvat dávjá noađuheamit ja heahtekriissat mat beaivválaš dili váikkuhit negatiivvalaččat. Lea dehálaš jearrat oapmahaččain sin iežaset dárbbu veahkkái ja doarjagii, geahča Rávvagat oapmahaččaide dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas..
Geahča maid Oapmahaččaid vuoigatvuođat (helsenorge.no).