Du benytter en nettleser vi ikke støtter. Se informasjon om nettlesere

Kapittel 2Čoahkkáigeassu davvisámegillii

Lea dárbu eanet fuomášupmái geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái vai sihkkarastá buriid bálvalusaid persovnnaide geain leat psykalaš dearvvašvuođa ja gárrendili hástalusat. Ulbmil dáinna raporttain lei kártet kvalitatiiva dutkamiid mat gávdnojit geavaheaddjiváikkuhemiin, maiddái oapmahašváikkuhemiin, ieš guđet dásiin psykalaš dearvvašvuođa ja gárrendili suorggis, ja fuomášuhttit mas mii dárbbašit eanet dutkama. Čuolbma lea leamašan mii ovddida buori ovttasbarggu geavaheaddji váikkuhusas psykalaš dearvvašvuođa ja gárrendili suorggis, dakko bokte maid kvalitatiiva dutkamat Davviriikkain ja Sámis čájehit áigodagas 2012-2022.

Dán oktavuođas leat mii válljen buktit ovdan diehtočoahkkáigeasu oanehis raporta hámis mas leat interaktiiva mildosat.

Raporta addá geahčastaga girjjálašvuođa ohcama ja girjjálašvuođa geahčadeami birra, ja ovdanbuktá váldogávdnosiid. Gávdnosat čájehit muhtin deaŧalaš oaiválastimiid psykalaš dearvvašvuođa ja gárrendili suorggis Davviriikkalaš ja Sámi konteavsttas mii guoská kvalitatiivvalaš dutkamii.

Bohtosat girjjálašvuođa geahčadeamis leat valljit. Mii leat dan geažil válljen oanehaččat buktit ovdan váldogávdnosiid raporttas, ja čujuhit gullevaš mildosiidda sin váras geat háliidit dárkilet áddejumi. Válljejuvvon artihkkalat maidda čujuhuvvo, leat ovdamearkkat dovddus tematihkkii min analysas. Refererejuvvon artihkkalat leat válljejuvvon sihke govdodaga ja variašuvnna geažil. Projeavtta ráddjejuvvon áigeperspektiiva[1] geažil, de lea leamašan dárbbašlaš ráddjet raportta viidodaga.

Interaktiiva mildosat dán raporttas leat systemáhtalaš oppalašgovat mat ordnejit ja dahket oainnusin dutkama mii lea gávdnamis dán govda čuolmma birra. Mildosat addet dievasmahtti dieđu, ja sáhttet doaibmat de go geahčastahkan girjjálašvuođa ektui mii lea gávdnon fáttá birra. Mii árvvoštalaimet gávdnosiid, kodiimet ja analyseriimet dutkosiid mat devde fátmmastaneavttuid ovddalgihtii čilgejuvvon rámmaide(geahča fátmmastaneavttuid). Mii válddiimet fárrui 508 artihkkala.

Min váldogávdnosat:

  • Mii identifiseriimet oalle vall jit artihkkaliid geavaheaddjiváikkuhusaid birra psykalaš dearvvašvuođa ja gárrendili suorggis. Váldooassi lei psykalaš dearvvašvuođa birra, hárvvibut gárrendili birra
  • Eanas oassi artihkkaliin leai geavaheaddjiváikkuhusa birra oktagas olbmo ja bálvalus dásis.
  • Mii gávnnaimet dušše hárve artihkkaliid systemadásis
  • Váldooassi artihkkaliin lei geavaheddjiid birra geat leat ollesolbmot (badjel 18 jagi)
  • Mii gávnnaimet hárve artihkkaliid mánáid ja nuoraid birra
  • Mii gávnnaimet hárve artihkkaliid boarrásiid birra
  • Ollu dutkamat Norggas ja Davviriikkain leat recovery, ja recovery-orienterejuvvon bálvalusat. Dát bálvalusat gehččojit čadnojuvvon bargui, jierpmálaš doaimmaide, ustibiidda ja bearrašiidda, iešmearrideapmái, gullevašvuhtii, doaivagii ja iešdovdui.
  • Ollu dutkan Sámis lei olbmo dahkat ovddasvástideaddjin, ja práksisa čájeha ahte dearvvašvuođa ja čálgo gelbbolašvuohta čielgasit deattuhuvvo ollislaš ja kultuvrii heivehuvvon perspektiivvas.
  • Ollu dutkan lea bidjan fuomášumi geavaheaddji-, oapmahaš- ja bálvalusperspektiivii.
  • Dutkan čájehii ahte práksisa lea lassáneamen oktagaslaččat heivehuvvon bálvalusaide.

 

 

[1] Raporttas lea leamašan áigerápma guokte mánotbaji bargu.

Datotekst: 25. september 2023