Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Suohkan galgá bearráigeahččat ahte pasieanttaid ja geavaheddjiid áirasiid váldet vuhtii go hábmejit suohkana dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa, geahča dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhka § 3-10 vuosttaš lađas (lovdata.no). Mearrádus galgá sihkkarastit pasieanta ja geavaheaddjiváikkuhusa systemadásis suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas. Lea ovttaskas suohkana duohken, ovttas geavaheddjiid organisašuvnnaiguin, mearridit movt ovttasbargu ja gulahallan berre organiserejuvvot vai geavaheaddjiáirasiin lea váikkuhanvejolašvuohta suohkana dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldahkii.
Regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahat galgá bearráigeahččat ahte pasieanttaid ja geavaheddjiid áirasiid váldet vuhtii go ráhkadit doaimmahaga plána, geahča. dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 vuosttaš lađas (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 34 nuppi lađas nubbi čuokkis (lovdata.no). Mearrádus galgá sihkkarastit pasieanta- ja geavaheaddjiváikkuhusa systemadásis spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Geatnegasvuohta lea stivrras, mii galgá gulahallat geavaheaddjijoavkkuid organisašuvnnaiguin, ja mearridit movt pasieanttat ja earát galget váikkuhit plánabargui.
Barggadettiin ovdánahttit fágalaš ráđiid, ledje máhcaheamit geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain, bálvalusa bargiin ja eará gealbobirrasiin, ahte jus galgá lihkostuvvat eanet geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhemiin systemadásis, de fertejit bálvalusa jođiheddjiin ja bargiin leat máhttu mielváikkuheami birra ja ieš guđet perspektiivvain, doaimmain ja rollain geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis. Oassálastit čilgejedje berošteaddjičoahkkimiin váilevaš fuomášumi ja váilevaš máhtu bálvalusaid bealis ieš guđet rollaide ja doaimmaide gaskkal vásihuskonsuleanttaid, organisašuvnnaid áirasiid, dahje geavaheaddjistivrejuvvon guovddáža ja doaimma.
Sus geas lea bajitdási ovddasvástádus doaimmahahkii, galgá bearráigeahččat ahte doaimmahaga aktivitehtaide vuođđuduvvo ja čađahuvvo systemáhtalaš stivren ja ahte mielbargit doaimmahagas váikkuhit dasa, geahča láhkaásahusa jođiheami ja kvalitehtabuorideami birra dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas § 3 (lovdata.no). Láhkaásahusa § 7 vuosttaš lađđasis bustáva b, čuovvu ahte sus geas lea bajitdási ovddasvástádus doaimmahahkii, lea ovddasvástádus ahte doaimmahaga mielbargiin lea dárbbašlaš máhttu ja gelbbolašvuohta áigeguovdilis fágasuorggis, relevánta njuolggadusaide, rávvagiidda ja stivrensystemii.
Gárrenmirkosuorggi buoridanplána árvvoštallan maid FAFO čađahii (Skog Hansen, 2021), cuiggoduvvo ahte dušše golbma suohkana logi suohkanis vástidit ahte sii sihkkarastet geavaheaddjiváikkuhusa systemadásis ahte bálvalus ovdánahttin lea doarvái. Smávva suohkaniin leat dávjá eanet hástalusat go stuorát suohkaniin. Go bearráigeahčču ja kártemat čájehit ahte leat stuora erohusat movt geavaheaddjiváikkuhusat čađahuvvojit praktihkalaččat (Riikarevišuvdna, 2021), de lea dárbu bidjat eanet fuomášumi geavaheaddjiváikkuheapmái systemadásis(Ose et al., 2021).
Gárrenmirko gealboguovddáš Gaska-Norggas čađaha jahkásaččat geavaheaddjiiskosiid mas olbmot geain leat gárrenmirkováttisvuođat, vástidit movt sii vásihit suohkanlaš bálvalusaid riikkas. Geavaheaddjiiskosis 2023 vástidit 47 % geavaheddjiin ahte sii ollu vásihit ahte sis lea leamašan váikkuhus bálvalusaide maid sii ožžot norgga suohkaniin (Salthammer og Govasmark, 2024, s.45), 2023). Diet lea vuollil bealli sis geat leat vástidan iskosa. Dien geavaheaddjijoavkkus dieđihit 62 % ahte sis ii leat oktagaslaš plána (Salthammer og Govasmark, 2024, s.46). Diet čujuha dan guvlui ahte juoga ii doaimma geavaheaddjiváikkuheamis systemadásis.
Identifiserejuvvon dutkan fágalaš ráđiid ektui čájeha ahte geavaheaddjiváikkuhus lokte geavaheddjiid duhtavašvuođa ja buorida dearvvašvuođafálaldaga (Goodhew et al., 2018). Muhtin riikkaidgaskasaš, kvantitatiivvalaš dutkkus, maid Semrau et al. (2016), čađahii, cuiggoda váilevašvuođa dutkosiin main lea alla kvalitehta ja váilevaš duođaštusvuođu fátmmastit psyhkalaš dearvvašvuođa bálvalusa geavaheddjiid ja sin fuollaolbmuid dearvvašvuođasystema politihkas, plánemis ja bálvalusbearráigeahččamis. Mii dárbbašit eanet dutkama vásihusain sihke geavaheaddji ja oapmahašváikkuheamis systemadásis (Dearvvašvuođadirektoráhtta, 2023). Máhcaheamit dutkiin, klinihkkáriin, gealboguovddážiin ja olbmuin geain lea geavaheaddji- dahje oapmahašvásihus bargguin ipmárdusa ektui diein fágalaš ráđiin, lei ahte sihke bálvalusa jođiheddjiin ja bargiin lei dárbu eanet diehtu mielváikkuheami birra, maiddái systemadásis.
Diehtu mielváikkuheami birra gáibida suorggis earret eará ipmárdusa vásihusgelbbolašvuođa birra. Psyhkalaš dearvvašvuođas lea klinihkkáriid ja pasieanttaid vásihusgelbbolašvuhtii biddjon unnit deaddu (Ørstavik, 2008). Diet lea rievdamen. Norggas lea eanet fuomášupmi mii guoská virgádit vásihusbargiid, sin rollat ja váikkuhusat bálvalusain (Borg, 2013; Karlsson et al., 2017). Maŋemus jagiid lea vásihusgelbbolašvuođa fátmmasteapmi Norgga suohkaniin addán vejolašvuođaid organisašuvnnaide ja institušuvnnaide psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrenmirkosuorggis (Sørly et al., 2022). Diet vejolašvuohta gealboloktemii gávdno systemadásis.