Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Suohkanat ja spesialistadearvvašvuođabálvalusat galget systemáhtalaččat fátmmastit geavaheddjiid sin dieđuiguin ja perspektiivvaiguin go ovdánahttet bálvalusfálaldaga. Raporttat ja kártemat čujuhit ahte suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusain dávjá eai leat doarvái čeahpit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái go bálvalusaid ovdánahttet. Bálvalusjođiheddjiid gelbbolašvuohta lea dehálaš sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami go ovdánahttá bálvalusaid ja kvalitehtabuoridemiid.
Sus geas lea bajitdási ovddasvástádus doaimmahahkii, galgá bearráigeahččat ahte doaimmahagas vuođđuduvvo ja čađahuvvo systemáhtalaš stivren doaimmahaga aktivitehtain nu go láhkaásahusat mearridit ja ahte mielbargit doaimmahagas váikkuhit dasa, geahča láhkaásahusa jođiheami ja kvalitehtabuorideami dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa birra § 3 (lovdata.no). Sus geas lea bajitdási ovddasvástádus doaimmahahkii, galgá bearráigeahččat ahte pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid vásihusat gávdnojit ja váldojit atnui, geahča láhkaásahus § 7 vuosttašlađđasa bustáva e. Gáibádusas lea ahte háhká dieđuid movt pasieanttat, geavaheaddjit ja oapmahaččat vásihit fálaldaga ja bálvalusaid maid sii ožžot, ja maid sii oaivvildit berre buoriduvvot. Pasieanttat, geavaheaddjit ja oapmahaččat galget aktiivvalaččat fátmmastuvvot buoridanbargui.
Lea bajimus jođiheaddji ovddasvástádus ahte buot pasieanttat ja geavaheaddjit ožžot oadjebas ja dohkálaš bálvalusaid. Vaikko lea bajimus jođiheaddji geas lea bajitdási ovddasvástádus stivrensystemii, de fertejit maiddái earát doaimmahagas bearráigeahččat ahte čuvvot stivrensystema gáibádusaid.
Bálvalusaid geavaheaddjit vásihit dávjá ahte lea váilevaš mielváikkuheapmi, sii vásihit ahte eai oaččo dieđu vuoigatvuođaid birra, ja lea unnán diehtu iežas dikšuma birra. Máhcahatreaiddut ja oktagaslašplánat geavahuvvojit menddo unnán. Máŋga pasieantta eai dovdda sisdoalu iežaset dikšunplánas. Diet lea dokumenterejuvvon Riikarevišuvnnas (2021) ja Sintef raporttas geavaheddjiid, oapmahaččaid ja fágaolbmuid vásihusain psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenmirkko dikšunfálaldagas (Ose et al., 2021).
Ipmárdusbarggus čilgejedje máŋga oasseváldi ahte kultuvra ja guottut ja áigi bargosajis ledje hástaleaddji. Ohcaledje maid eanet gelbbolašvuođa geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis jođiheddjiid ja fágaolbmuid gaskka, ja oktavuođa gaskkal dan mii dáhpáhuvvá systemadásis ja bálvalusdásis. Okta hástalus lihkostuvvat mielváikkuheamis lea ahte lea stuora erohus suohkaniid ja ieš guđet aktevrraid gaskka geat fállet spesialistadearvvašvuođabálvalusaid.
Fágalaš ráđiid barggus, de identifiserejuvvui maid relevánta dutkan. Oassi das máinnaša dárbbu dihtui ja gelbbolašvuođa birra bargiin go guoská geavaheaddjiváikkuhussii (Elstad et al., 2013; Ervik et al., 2012; Fugletveit et al., 2013; Gelius et al., 2018; Mathisen et al., 2015; Mathisen et al., 2016a, Mathisen et al., 2016b; Sørly et al., 2021). Go gusto gaskavuođaide, de čájeha Ness et al. (2014) iežaset dutkosis movt bargit deattuhit gaskavuođaid gaskkal bargiid, bálvalusgeavaheddjiid ja sin bearrašiid. Ness ja mielčállit čájehit maid movt bargit bidjet fuomášumi jođiheapmái ja bearráigeahččamii dearvvašvuođabargiid, surggiid ja bálvalusaid gaskkas olahit mielváikkuheami.
Reaiddut ja plánat gaskaoapmin geavaheaddjiváikkuheami barggus bálvalusdásis, váldojit ovdan máŋgga kvalitatiivvalaš dutkosiin (Hansen, 2014; Hansen et al., 2014; Hassel et al., 2016). Fáttát nu go oktagaslaš plánat (Holum, 2012), máhcahanreaiddut (Hovland et al., 2020), modeallat dikšumii (Allerby et al., 2022; Ellegaard et al., 2018; Hedlund Lindberg et al., 2019; Rugkasa et al., 2020; Strand et al., 2017), ovttasdoaibman bálvalusaid gaskka (Sather et al., 2018) ja e-oahppanreaiddut leat čalbmáičuohcci (Fagerlund et al., 2022; Gremyr et al., 2020; Grim et al., 2017; Stalberg et al., 2018).