3. Geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi bálvalusdásis mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide

Nasjonale faglige råd blir gitt på områder med lite faglig uenighet, men der det likevel er behov for å gi nasjonale råd og praktiske eksempler. Uttrykk som brukes er "bør" eller "kan", og "anbefaler" eller "foreslår". Dersom rådet er så klart faglig forankret at det sjelden er forsvarlig ikke å følge det, brukes uttrykkene "skal" og "må".

Bálvalusjođiheaddjit berrejit diehtit movt áirasat geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain ja eará relevánta aktevrrat sáhttet veahkehit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái bálvalusovdánahttimis ja kvalitehtabuorideamis. Bálvalusjođiheaddjis lea ovddasvástádus ahte áirasat besset oassálastit dásseárvosaš miellahttun barggus.

Ovttasbargu berre vuođđuduvvot relevánta geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid ala maid birra diehtá, geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiid ja doaimmaide ja dihtui ieš guđet rollaid birra geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis. Bálvalusjođiheaddji berre diehtit báikkálaš resurssaid birra geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis ja álggahit ovttasbarggu movt, manne ja goas geavaha geavaheaddji- ja oapmahašdieđu.

Bálvalusjođiheaddji berre diehtit makkár láhkamearriduvvon geavaheaddjiráđit ja geavaheaddjilávdegottit gávdnojit doaibmadásis ja movt diet ráđit ja lávdegottit sáhttet oassálastit kvalitehtabuorideamis ja bálvalusovdánahttitmis.

Muhtin háve sáhttet ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašjienat ovddastit perspektiivvaid mat muđui eai váldojuvvo vuhtii. Go ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavahuvvojit dan sadjái go ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, de berre dat vuođuštuvvot ja dokumenterejuvvot.

Virgáiduvvon vásihuskonsuleanttat sáhttet veahkehit láidesteaddjin geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái bálvalusdásis.

Makkár aktevrraiguin bargá ovttas, heivehuvvo bargguide mat galget buoriduvvot dahje ovdánahttojuvvot. Árvvoštala lea go geavaheaddjiráđđi ja geavaheaddjilávdegoddi doaibmadásis maid sáhttá geavahit maiddái bálvalusdásis. Geográfalaš bealit, báikkálaš áirasat geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis mearkkašit movt barggu sáhttá organiseret. Jus báikkálaš geavaheaddji- ja oapmahašáirasat eai gávdno, sáhttet bálvalusjođiheaddjit váldit oktavuođa regiovnnalaš dahje našuvnnalaš geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin.

Geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami barggus ja go čielggada daid ieš guđet aktevrraid rolla, doaimma ja dieđu, sáhttá bálvalus vuoruhit oapmahašorganisašuvnnaid ja aktevrraid geain leat dakkár iešvuođat.

Geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat mat:

leat demokráhtalaččat, miellahttoorganisašuvnnat maid geavaheaddjit ja oapmahaččat jođihit
lea geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus guovddášdoaibma, ja mii sáhttá dokumenteret dan jahkeraportta ja njuolggadusaid bokte
doaimmaha geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusa oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
sáhttá čájehit movt sii vižžet ja systematiserejit geavaheaddji- ja oapmahašdieđuid, ja movt dat fievrreduvvo oktagaslaš- ja joavkodássái
fállet oahpaheami geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái iežaset áirasiidda

Geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddáš ja doaibmá ná:

lea demokráhtalaš struktuvra ja systemáhtalaš geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi iežas doaimmas, ja jeavddalaččat leat geavaheaddji- ja oapmahašiskosat iežas fálaldagain
leat rutiinnat movt fálaldat čoahkkáigeassá geavaheaddji- ja oapmahašdieđuid, ja movt dat geavahuvvojit
jođihuvvo olbmuin geain alddiineaset lea vásihus ja/dahje geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis
doaimmaha seammadilálačča barggu, iešbirgenbarggu ja eará aktivitehtaid ulbmiljoavkkuid ektui psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenmirkobarggus
oahpaha iežas geavaheaddji- ja oapmahašjienaid geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis

Vuordámušat aktevrraid dihtui ja rollii

Go gusto ieš guđet aktevrraid gelbbolašvuhtii, sáhttet bálvalusat vuoruhit áirasiid geain leat dákkár iešvuođat:

Geavaheaddji- ja oapmahašáirasat geain lea diehtu ja ipmárdus:

iežas rolla organisašuvnna áirrasin
erohusaide geavaheaddjijoavkku hástalusaide ja iežas vásihusaide
geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
geavaheaddji- ja oapmahaččaid vásihusat ja hástalusat joavku- ja oktagaslašdásis
vuoigatvuođaide ja láidestusaide mat leat relevántta geavaheaddji- ja oapmahašjoavkkuide
eará geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaide suorggis
fágalaš- ja beroštuspolitihkalaš proseassaide, ja sáhttit earuhit gaskkal ieš guđet arenaid geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái

Geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiin ja doaimmain main lea dakkár diehtu:

ja ipmárdus iežas rolla birra geavaheaddji- ja oapmahašjietnan fálaldaga ovddas
erohus geavaheaddjijoavkku hástalusaide ja iežas vásihusaide
geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat suorggis
báikkálaš hástalusat psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrenmirkosuorggis, ja sáhttá ovddastit geavaheaddji- ja oapmahaččaid vásihusaid ja hástalusaid

Bargu ja proseassat bálvalusdásis maidda ieš guđet aktevrrat sáhttet veahkehit

Sáhttá bovdet fárrui geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid:

organiseret mielváikkuhanproseassaide
geavaheaddjiráđđi ja lávdegoddi klinihkka- ja ossodatdásis spesialistadearvvašvuođabálvalusain ja suohkanlašbálvalusain
dearvvašvuođasearvevuohta ja eará surggiidgaskasaš ráđit ja lávdegottiide
bargo- ja projeaktajoavkkuide dahje sullasaččat main lea čielggaduvvon doaibma ja mandáhtta mas lea mearkkašupmi geavaheddjiide ja/dahje oapmahaččaide
bálvalusovdánahttin ja kvalitehtabuorideapmái
oahppu ja oahpahus bálvalusa bargiide geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis
oahppu ja oahpahus fáttáin nugo iešbirgupmi, dearvvašmuvvan, sorjavašvuohta, psyhkalaš dearvvašvuohta, traumat, geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi ja sullasaš bálvalusat bargiide, geavaheddjiide ja oapmahaččaide
plánet, čađahit ja árvvoštallat diehtočoaggima
relevánta fágalaš fierpmádagat

Geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiin ja doaimmain sáhttet earret eará bovdejuvvot fárrui:

báikkálaš geavaheaddjiráđđi dahje vásihuspanela
relevánta fágalaš fierpmádat ja geavaheaddjipanela
bálvalusovdánahttin ja kvalitehtabuoridanproseassat, formála nammaduvvon bargo- ja projeaktajoavkkut dahje sullasaš main lea definerejuvvon doaibma ja mandáhtta geavaheddjiide ja/dahje oapmahaččaide
plánet, čađahit ja árvvoštallat diehtočoaggima
geavaheaddji- ja pasieantaoahpahus mas lea fuomášupmi iešbirgemii ja oktagaslaš vuoigatvuođaide

Geavaheaddjiipmárdus lea ovddasteaddji lávdegoddi mas leat geavaheaddjit, pasieanttat ja oapmahaččat fárus sin persovnnalaš hárjánemiiguin ja vásihusaiguin vai sáhttet váikkuhit govddit perspektiivii ja girjáivuođa diehtovuođus, muhto ii leat geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusaid sajis. Geavaheaddjiipmárdusa sáhttá oažžut geavaheaddjiiskosiid ja fokusjoavkkuid bokte, dahje báikkálaš geavaheaddjipanela bokte. Bargu geavaheaddjiipmárdusain sáhttá leat ovttasbargu geavaheaddji- ja oapmahašáirasiiguin.

Virgáiduvvon vásihuskonsuleanttat

Vásihuskonsuleantta rolla dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain lea earálágan go geavaheaddji- ja oapmahašáirras. Vásihuskonsuleanttat

lea virgáiduvvon bálvalussii vásihuskonsuleantan geas lea vásihus gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis juogo geavaheaddjin ja/dahje oapmahažžan
ii leat geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid sajis, muhto sáhttá veahkehit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhussii bálvalusdásis
dávjá dovdá geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis ja dovdá geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusa bálvalusdásis

Soahpamuš ovttasbargui ja arenat mielváikkuheapmái ja ovddasvástádussii

Soahpamuš ovttasbargui

Jus lea sávahahtti, de sáhttá dahkkot soahpamuš ovttasbargui bálvalusaid ja geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid ja eará relevánta aktevrraid gaskka. Soahpamuša sáhttá hábmet oppalaččat, dahje sáhttá leat čadnon konkrehta bargui/oahpahussii/doibmii. Soahpamušat sáhttet dahkat lotnolas geatnegasvuođa go gusto:

makkár ráđiide, lavdegottiide, proseassaide dahje arenaide lea soabadan ahte organisašuvnnain leat áirasat, ja makkár oassálastin vurdojuvvo, nu go:
- vurdojuvvon čoahkkimat ja čoahkkimiid guhkkodat
- vurdojuvvon bargu ovdal ja maŋŋil čoahkkimiid
- vurdojuvvon bargu čoahkkimiid gaskka
ekonomalaš rámmat ovttasbargui, nu go:
- njuolggadusat bálkái ja buhtadussii geavaheaddji- ja oapmahašáirasiidda, soahpamuš ekonomalaš doarjagii dahje buhtadus organisašuvdnii
- oastit luovos áirasiid vissis áigodahkii geat barget organisašuvnnas

Ovdamearkan formála arenat mielváikkuheapmái:

geavaheaddjilavdegoddi ja geavaheaddjiráđđi
nammaduvvon bargo- ja projeaktajoavkkut dahje sullasaččat
oahpahus- ja fágaovdánahttindoaimmat bargiide bálvalusas
oahpahus- ja diehtojuohkindoaimmat pasieanttaide, geavaheddjiide ja oapmahaččaide
formála proseassat ja arenat ássiid oassálastimii
geavaheddjiide- ja oapmahašiskosat oassin ipmárdusbarggus
ieš guđet gulaskuddanproseassat

Geavaheaddji- ja oapmahašoahpaheami sáhttá plánet ja čađahit ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin. Sáhttá leat maid áigeguovdil geavahit earáid geain lea geavaheaddji- ja oapmahašvásihus. Doppe gos leat oahppan- ja birgenguovddážat ja/dahje dearvvašeallinguovddážat, doppe sáhttet dat maid leat fárus plánet ja čađahit oahpaheami. Oahpaheami sisdoalu sáhttá áinnas kvalitehtasihkkarastit olbmuin geain lea fágagelbbolašvuohta ja geavaheaddji- ja oapmahašgelbbolašvuohta.

Ovdamearkkat eahpeformála mielváikkuhan arenaide:

geavaheaddji- ja oapmahašpanela guoskevaš bálvalusas
vuosttašceahkkedoaibma maid organisašuvnnat dahje bálvalusat fállet gos deaivá geavaheddjiid oapmahaččaid
geavaheaddjistivrejuvvon guovddáš ja/dahje doaibma maid geavaheaddjit ja/dahje maid oapmahaččat doaimmahit
bálvalusa iežas deaivvadansajit
rabas evttohan- ja gulahallančoahkkimat, ássiidváikkuheapmi

Ovddasvástádus sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami bálvalusain

Bálvalusjođiheddjiin lea ovddasvástádus sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami bálvalusdásis ja lea gelbbolašvuohta geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis ieš guđet dásis, ja máhttit geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis báikkálaččat, regiovnnalaččat ja našuvnnalaččat.

Ovddasvástádus mielddisbuktá ahte:

heivehit gulahallamii ja ovttasbargui ieš guđet aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis
leahkit resursaolmmožin geavaheaddjiráđis, lávdegottis, gulahallančoahkkimiin ja sullasaččain
bargat bargguin buoridit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami ovttas áigeguovdilis organisašuvnnaiguin
ovttas organisašuvnnaiguin heivehit ja váikkuhit oažžut geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid ja báikkálaš geavaheaddji- ja oapmahašjienaid ja sihkkarastit dásseárvosaš oassálastima
ovttas organisašuvnnaiguin, oahppan- ja máhttinguovddážiiguin ja/dahje dearvvašeallinguovddážiiguin koordineret geavaheaddji-, oapmahaš- ja pasieantaoahpaheami
kvalitehtasihkkarastit oahpaheami sisdoalu ja gávdnama geavaheaddjijovkui
diehtit seammadilálaš olbmuid birra ja digitála ja fysalaš iešveahkehan fálaldagaid

Áššit mat váikkuhit movt ovttasbarggu sáhttá organiseret, leat geográfalaš, kultuvrralaš ja gielalaš beroštumit, ássiid lohku main bálvalus galgá váldit vára, báikkálaš áirasat mat leat gávdnamis geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain.

Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.

Lea dearvvašvuođa- ja fuolahusláhka § 3-10 vuosttás lađas ja nubbi lađas (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhk a § 35 (lovdata.no) mmearrida geatnegasvuođa bearráigeahččat pasieanta- ja geavaheaddjiváikkuhusa systema- ja bálvalusdásis. Lea suohkana dahje regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahaga duohken, ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin mearridit movt barggu galgá organiseret, ja makkár systemat fertejit leat sihkkarastit čoaggit pasieanttaid ja geavaheddjiid vásihusaid ja oaiviliid.

Sihkkarastit ahte geatnegasvuođaid dollet, de čujuhuvvo ahte diehtovuođđuduvvon práksisii ahte bálvalusjođiheaddji suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas berrejit sihkkarastit gulahallama geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis vai heivehit ovttasbarggu singuin.

Dutkan čujuha hástalusaide geavaheaddjiváikkuheapmái ja ovttasbargui bálvalusdásis (Hilden et al., 2021; Juhila et al., 2021; Kortteisto et al., 2021; Magnusson et al., 2020). Dutkkus maid Femdal et al. (2017) čilge geavaheaddjiváikkuheami dynámalaš rolla birra mii čuožžila šiehtadallamiin geavaheddjiid ja fágaolbmuid gaskka Digaštallamat geavaheaddjiváikkuheami birra dahká ieš guđet vuolggasajiide, ja diehtomielalašvuohta dien birra lea dárbbašlaš buoridit ovttasdoaibmama (Femdal et al., 2017), maiddái bálvalusjođiheddjiid gaskkas suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusain. Dutkkus maid Sandvin Olsson (2024) lea čađahan, čujuha fierpmádaga mearkkašumi gaskkal fágaolbmuid ja ovttasbargobealálaččaid geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain, juste dan ahte sáhttit heivehit buori bálvalusovdánahttima.

Ipmárdusbarggus diet ráđđi gávnnahii ahte dutkit, klinihkárat, gealboguovddážat ja olbmot geain lea geavaheaddji- ja oapmahašvásihus, dávjá vásihit geavaheaddjiváikkuheami organisašuvnnain symbolalažžan bálvalusdásis. Lihkostuvvat eanet geavaheaddjiváikkuhemiin de čujuhuvvui ahte jođiheddjiin ja bargiin ferte leat diehtu mielváikkuheapmái ja ieš guđet perspektiivvaide, doaimmaide ja rollaide geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis. Máhcaheamit oasseváldiin evttohusčoahkkimiin čilgejit unnán fuomášumi bálvalusain mat leat čadnon erohusaide rollain ja doaimmain gaskkal vásihuskonsuleantta, organisašuvnnaid áirasiidda dahje geavaheaddjistivrejuvvon guovddážiidda ja doaimmaide. Doalahuvvui ovdan ahte systematihkka, dásseárvu, vuordevašvuohta ja čielga rámmaeavttut leat eaktun buori ovttasbargui.

Bearráigeahččan ja kártemat duođaštit ahte leat stuora erohusat movt geavaheaddjiváikkuhusat čađahuvvojit (Riikarevišuvdna, 2021). Árvvoštallan gárrenmirkosuorggi lasihanplánii maid FAFO (Skog Hansen, 2021) lea čađahan, čujuha ahte dušše golbma suohkana logi suohkanis vástidit ahte sii sihkkarastet doarvái geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami systemadásis go ovdánahttet bálvalusfálaldaga. Smávva suohkaniin leat stuorát hástalusat go stuora suohkaniin. Lea dárbu eanet fuomášumi geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái systemadásis (Skog Hansen, 2021).

Semrau et al. (2016) čujuhit ahte lea dárbu eanet dutkamii bálvalusgeavaheddjiid oassálastimii go ovdánahttá politihka ja strategiijaid, plánemii ja ovdánahttit bálvalusaid, ja vel go oahpaha dearvvašvuođabargiid psyhkalaš dearvvašvuođas. Čállit evttohit geavaheaddjiorganisašuvnnaid nannet vai sáhttet leat eanet fárus ovdánahttit bálvalusaid. Juridihkalaš, fágalaš ja dutkanbarggut dien ráđi duohken ahte lea dárbu gulahallat gaskkal bálvalusjođiheddjiid suohkaniin ja spesialistadearvvasvuođabálvalusaid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis ja nuppi bealis geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis, duođaštuvvo vásihusdieđus mii bođii ovdan evttohančoahkkimiin.

Femdal, I., & Knutsen, I. R. (2017). Dependence and resistance in community mental health care-Negotiations of user participation between staff and users. Journal of Psychiatric & Mental Health Nursing, 24(8), 600-609.

Hilden, H. M., Hautamaki, L., & Korkeila, J. (2021). Clinicians' experiences on patients' demands and shared decision making in Finnish specialized mental health care. Nordic Journal of Psychiatry, 75(3), 194-200.

Horberg, U., Benzein, E., Erlingsson, C., & Syren, S. (2015). Engaging with Families Is a Challenge: Beliefs among Healthcare Professionals in Forensic Psychiatric Care. Nursing Research and Practice, 2015, 843717.

Jansson, S., & Fridlund, B. (2016). Perceptions Among Psychiatric Staff of Creating a Therapeutic Alliance With Patients on Community Treatment Orders. Issues in Mental Health Nursing, 37(10), 701-707.

Juhila, K., Ranta, J., Raitakari, S., & Banks, S. (2021). Relational Autonomy and Service Choices in Social Worker–Client Conversations in an Outpatient Clinic for People Using Drugs. British Journal of Social Work, 51(1), 170-186.

Kortteisto, T., Laitila, M., & Pitkänen, A. (2021). Professionals' views on patient involvement in acute psychiatric wards: A qualitative study. Perspectives in Psychiatric Care, 57(3), 1489-1496.

Magnusson, E., Axelsson, A. K., & Lindroth, M. (2020). 'We try' - how nurses work with patient participation in forensic psychiatric care. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 34(3), 690-697.

Olsson, A. B. S.. (2024). Unrealized potentials of patient participation in primary healthcare service development : A qualitative study of collaboration, context, and impact (Doctoral thesis.). VID Specialized University,. Hentet fra https://hdl.handle.net/11250/3132249

Riksrevisjonen (2021). Riksrevisjonens undersøkelse av psykiske helsetjeenster Oslo, Norge: Riksrevisjonen.

Semrau, M., Lempp, H., Keynejad, R., Evans-Lacko, S., Mugisha, J., Raja, S., Lamichhane, J., Alem, A., ... Hanlon, C. (2016). Service user and caregiver involvement in mental health system strengthening in low-and middle-income countries: systematic review. BMC health services research, 16(1), 1-18.

Skog Hansen, I. L., Tofteng, M., Holst, L. S. (2021). Et tjenesteområde i utvikling. Evaluering av opptrappingsplanen på rusfeltet. Resultatrapport Oslo: FAFO. Hentet fra https://fafo.no/images/pub/2021/20784.pdf

Bálvalusjođiheaddjit suohkanis ja spesialistadearvvašvuođabálvalusain geain lea ovddasvástádus gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis, berrejit vuođđudit systemaid oažžut pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid vásihusaid ja evttohusaid.

Bálvalusjođiheaddjit berrejit bargat ovttas geavaheaddji- ja oapmahašáirasiiguin ja eará geavaheaddji- ja oapmahašjienaiguin movt pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid dieđut, vásihusat ja máhcaheamit berrejit adnot bálvalusovdánahttimis ja kvalitehtabuorideames. Geavaheaddjidieđut maid čohkke, leat ovttaárvosaš dutkamiin ja klinihkalaš vásihusaiguin ja dieđuiguin.

Systemáhtalaš viežžan pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid vásihusaid bálvalusfálaldaga birra, berre leat vuođđun go bargá geavaheaddjiipmárdusain. Bálvalusjođiheaddjit berrejit bearráigeahččat ahte geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusat go bargá geavaheaddjiipmárdusain ja go geavaheaddjiipmárdus geavahuvvo ovdánahttit bálvalusaid vai heivejit geavaheddjiid dárbbuide. Geavaheaddjiipmárdus sáhttá ovttas geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusain veahkehit ovdánahttit ovttasdoaibmama ja koordinerema mii dagaha ollislaš bálvalusaid.

Geavaheaddjiipmárdus berre geavahuvvot oktan eará relevánta dieđuin vai šaddá buorre bálvalusovdánahttin ja kvalitehtabuorideapmi.

Guovddážis ovttasbarggus čadnon bálvalusovdánahttimii ja kvalitehtabuorideapmái, lea oktasaš ipmárdus dasa maid dahká ja manne dahká dan. Bálvalusjođiheddjiin lea ovddasvástádus diehtojuohkimii barggu sisdollui, áigeráddjemii ja oasseváldiid vuordámušaide. Bija fárrui dieđu mandáhta birra ja/dahje projeaktačilgehusaid.

Ovdamearkkat relevánta siskkáldas dokumeanttaide mat leat mielde ja vuođuštit diehtoviežžanbarggu, movt pasieanttat, geavaheaddjit ja oapmahaččat vásihit fálaldaga maid ožžot ja maid oaivvildit berre buoridit:

rutiinnat viežžat ja geavahit pasieantta-, geavaheaddji- ja oapmahašvásihusaid, nu go vásihusaid ovttaskasa orrumis/guossástallamis/iskkadeamis
raporttat kártemiin dahje geavaheaddjivásihus iskkademiin
rutiinnat fátmmastit pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid buoridanjoavkkuid
plána vuođđudit geavaheaddjiráđi dahje geavaheaddjilávdegotti
plána fátmmastit pasieanttaid, geavaheddjiid dahje oapmahaččaid stivrii dahje lávdegoddái alimus hálddahuslaš ja/dahje politihkalaš dásis
rutiinnat čuovvut pasieantta bálgáid

Ovdamearkkat fáttáide ja bargoproseassaide mas aktevrrat geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis sáhttet váikkuhit bálvalusdásis:

plánet ođđa bálvalusaid
árvvoštallat bálvalusaid
kvalitehtabuoridahttin
pasieanta- ja geavaheaddjisihkarvuohta
ođđasit organiseret bálvalusaid
plánet, čađahit ja árvvoštallat diehtočoaggima
hábmet ođđa visttiid, bálvalusaid ja lanjaid
ieš guđet bargo ja projeaktajoavkkut
oahpaheapmi ja oahpahus geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusas ja eará guoskevaš fáttát

Systemáhtalaš geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi barggus go čohkke ja geavaha geavaheaddjiipmárdusa bálvalusovdánahttimis ja kvalitehtabuorideamis

Geavaheaddjiipmárdusa bargu čađahuvvo ovttasbargguin geavaheaddji- ja oapmahašáirasiiguin. Bálvalusat sáhttet čohkket geavaheaddjiipmárdusa go jerret ovddasteaddjijoavkkuin geavaheddjiid, pasieanttaid ja oapmahaččaid gaskka sin persovnnalaš hárjánemiin ja vásihusain bálvalusfálaldagain. Ieš guđet metodat čohkket geavaheaddjiipmárdusa lea ovdamearkan geavaheaddjiiskosat, geavaheaddjigeahččaleapmi, fokusjoavkkut dahje báikkálaš geavaheaddjipanela.

Árvvoštala movt gávdnat áirasiid dahje makkár gelbbolašvuohta lea dárbbašlaš, ja movt dan sáhttá geavahit ovdal go álggaha barggu.
Muitte ahte sáhttá ádjánit gávdnat áirasiid geat sáhttet oassálastit. Ohcat geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid sáhttá čađahuvvot ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin.
Váldde oktavuođa guovddáš organisašuvnnaiguin jus váilot báikkálaš áirasat
Bovde oasseváldiid ovdačoahkkimii čielggadit lotnolas vuordámušaid bargui.
Atte dieđu barggu sisdoalu birra, áigodaga, ulbmila, ja áirasiid áigegeavaheami birra.
Váldde fárrui geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid go hábme gažaldagaid
Váldde fárrui geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid ja/dahje áirasiid eará relevánta aktevrrain go árvvoštallá báikkálaš ja našuvnnalaš diehtogálduid.

Lassin lea vuogas árvvoštallat

movt bálvalusat čohkkejit dieđuid pasieanttain, geavaheddjiin ja oapmahaččain ovdamearkan gažadaniskosiid, máhcahallanreaidduid, kártemiid ja raporttaid bokte.
leat go geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, gealboguovddážat dahje earát čađahan geavaheaddji- ja oapmahašiskosiid, árvvoštallamiid ja kártemiid mat sáhttet addit lassi dieđuid, ovdamearkan Ungdata, geavaheaddjiplána ja kvalitehtaregistarat
movt sáhttá dieđuid geavahit dieđuid maid lea čohkken buoridanbarggus
fysalaš dahje digitála gulahallančoahkkimat bálvalusa pasieanttaiguin ja geavaheddjiiguin ja sin oapmahaččaiguin
ovttasbargu eará bálvalusaiguin mat leat relevántta geavaheaddji-/pasieantajovkui geavaheaddjiváikkuheami birra

Ássiidváikkuheapmi sáhttá soames háve leat ávkkálaš, árvvoštala de rabas evttohanproseassaid ássiide digitála ja fysalaš čoahkkimiid bokte. Soames háve sáhttet maid sosiála mediat leat ávkkálaččat joksat geavaheddjiid ja oapmahaččaid geaid muđui ii livčče olahan.

Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis. Lea geatnegasvuohta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhka § 3-10 vuosttaš lađas ja nubbi lađas (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 (lovdata.no) mielde bearráigeahččat ahte pasieanta- ja geavaheaddjiváikkuhus lea systema-/bálvalusdásis. Lea suohkana dahje regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahaga duohken ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin, mearridit movt diet bargu galgá organiserejuvvot, ja makkár systemat berrejit vuođđuduvvot sihkkarastit ahte čohkke pasieanttaid, geavaheddjiid ja oapmahaččaid vásihusaid ja oaiviliid. Sihkkarastit ahte geatnegasvuođat devdojit, de lea dehálaš ahte diehtovuođđuduvvon práksisa bálvalusjođiheaddjit bealis gárrenmirko- ja psyhkalašdearvvašvuođasuorggis bearráigehččet ahte geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi bálvalusdásis dahkkojuvvo systemáhtalaččat.

Dán ráđi bargguin lea identifiserejuvvon dutkan mii máinnaša geavaheaddjiváikkuhusa, bálvalusovdánahttima ja kvalitehtabuorideami (Adnanes et al., 2013; Henriksen, 2014; Johansen et al., 2021; Sather et al., 2019; 2021). Wenaas et al. (2021) doalahit ahte go geavaha fágaidgaskasaš joavkku, váikkuha positiivvalaččat ovttasbargui geavaheddjiiguin, dan sadjái deattuha Sather et al. (2019) ahte mearrádus mii lea čilgejuvvon, lea mearrideaddjin geavaheaddjiváikkuheapmái. Muhtin ruoŧa iskosis boahtá ovdan hástalusat psyhkalaš dearvvašvuođa organiseremis suohkaniin, ja čállit doalahit ahte meannudeapmi dáhpáhuvvá čiegus konteavsttain, mas systemat leat árbevirolaččat sajáiduvvan, ja eahpádus rievdamiidda (Markstrom et al., 2015). Lea váttis miehtat ođđa buolvva bálvalusgeavaheddjiid dárbbuide, našuvnnalaš áŋgiruššamat dearvašmahttin bálvalusaide go eai bálljo vásit ahte sáhttá čađahit. Diet dutkan lea seamma láhkái go ipmárdusbargu diein fágalaš ráđiin, gos hástalusat leat unnán geavaheaddjiváikkuhus bálvalusain.

Movt pasieanttat, geavaheaddjit ja oapmahaččat árvvoštallet bálvalusaid, muitala hástalusaid birra ja makkár surggiiguin ferte bargat buoridit kvalitehta pasieantta- ja geavaheaddjisihkarvuođain (Dearvvašvuođadirektoráhtta, 2017). FAFO lea árvvoštallan lasihanplánas gárrenmirkosuorggis (Skog Hansen, 2021) čujuhii ahte dušše golbma suohkana logi suohkanis sihkkaraste doarvái bálvalusovdánahttimis geavaheaddjiváikkuheami systemadásis. Smávva suohkaniin leat eanet hástalusat go stuora suohkaniin. Lea dárbu eanet fuomášupmi geavaheaddjiváikkuheapmái bálvalusdásis. Diet lea seamma go mii boahtá ovdan go kártejedje psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenmirkobarggu norgga suohkaniin, maid Sintef čađahii (Ose et al., 2021). Kárten čájehii ahte 82 % suohkaniin/gávpotosiin sihkkaraste ollu geavaheaddjiváikkuheami ovttaskas geavaheaddji ektui (oktagaslaš dásis), muhto ollu hárvvet vástidit ahte sii sihkkarastet geavaheaddjiváikkuhusa bálvalusdásis (Ose et al., 2021),

Suohkanat ja dearvvašvuođadoaimmahagat leat geatnegahtton systemáhtalaččat fátmmastit geavaheddjiid sin dieđuiguin ja sin perspektiivvaiguin bálvalusovdánahttin bargui. Geavaheaddjiipmárdus ja vásihusgelbbolašvuohta lea dehálaš gáldu bálvalusovdánahttimii. Aŋkke čájeha bearráigeahččan ja kárten dán suorggis maid ahte leat stuora erohusat gos ja movt diet dáhpáhuvvá (Riikarevišuvdna, 2021).

Dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 vuosttaš lađas (lovdata.no) doalaha ovdan ahte regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahat galgá bearráigeahččat ahte pasieanttaid ja eará geavaheddjiid áirasat guldaluvvojit go ráhkada jahkásaš dieđáhusa doaimmahaga birra jna. Mearrádus dadjá ahte prinsihppa lea ahte pasieanttat ja eará geavaheaddjit galget guldaluvvot, ja galgá váikkuhus plánemii ja doibmii spesialistadearvvasvuođabálvalussii. Regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahagas lea geatnegasvuohta sihkkarastit ahte pasieanttat ja eará geavaheaddjit guldaluvvojit go ráhkada plánaid.

Dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 nubbi lađas (lovdata.no) čujuha ahte regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahat galgá bearráigeahččat ahte doaimmahagat geat fállet spesialistadearvvasvuođabálvalusa ja eará bálvalusaid mat gullet lunddolaččat dasa, vuođđudit systemaid čohkket pasieanttaid ja eará geavaheddjiid vásihusaid ja oaiviliid. Diekkár operationaliseren geavaheaddjiipmárdusas berrejit bálvalusas leahkit buorit systemat.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhka § 6-1 goalmmát lađas (lovdata.no) geatnegahttá suohkana ja regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahaga earenoamáš geatnegasvuođa bearráigeahččat ahte pasieanttaid ja geavaheddjiid vásihusat besset váikkuhit plánemis ja bálvalusaid doaimmaheamis láhkageatnegahtton šiehtadusaid ortnega bokte. Diet eaktuda geavaheaddjiipmárdusa ja vásihusgelbbolašvuođa mearkkašumi. Geatnegasvuohta mearkkaša ahte oaivilat ja máhcaheamit mat bohte geavaheaddjiiskosiid bokte, galget biddjot vuođđun soahpamuša árvvoštallamis. Geatnegasvuohta mearkkaša maid ahte pasieanttaid ja geavaheddjiid organisašuvnnain galgá leat vejolaš váikkuhit soahpamušproseassaide. Mearrádus ii daja movt mielváikkuheami galgá organiseret. Soahpamušbealit sáhttet ovdamearkan doallat diehtojuohkinčoahkkima organisašuvnnaiguin, dahje organisašuvnnat sáhttet oažžut vejolašvuođa buktit cealkámuša gulaskuddama bokte.

Dien ráđi barggu olis, celke geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, práksissuorgi, gealbobiras, dutkit ja eará oasseváldit evttohusčoahkkimiin ahte lea muhtin čielga eavttut vai mielváikkuheapmi galgá doaibmat bures diein bálvalusain. Dat leat 1) čielga mandáhtta, rámmaeavttut ja heiveheapmi, 2) oktasaš ipmárdus man ektui galgá bargat ovttas (ráđđi, soahpamušat dahje doaimmat), 3) geavaheaddji- ja oapmahašgelbbolašvuohta lea fárus buot beliin bálvalusas, 4) geavaheaddji- ja oapmahašdiehtu lea fárus juo álggu rájes, 5) prosedyrat geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái, ja 6) geavahit diehtovuođđuduvvon reaidduid. Diet eavttut dorjot fágalaš ráđi mii deattuha geavaheaddjiipmárdusa operationaliseret.

Adnanes, M., & Steihaug, S. (2013). Obstacles to continuity of care in young mental health service users' pathways - an explorative study. International Journal of Integrated Care [Electronic Resource], 13, e031.

Henriksen, A. K. (2014). Adolescents' reflections on successful outpatient treatment and how they may inform therapeutic decision making-A holistic approach. Journal of Psychotherapy Integration, 24(4), 284-297.

Johansen, K. K., Marcussen, J., Hansen, J. P., Hounsgaard, L., & Fluttert, F. (2021). Early recognition method for patients with schizophrenia or bipolar disorder in community mental health care: Illness insight, self-management and control. Journal of Clinical Nursing, 21, 21.

Markstrom, U., & Lindqvist, R. (2015). Establishment of community mental health systems in a postdeinstitutional era: a study of organizational structures and service provision in Sweden. Journal of Social Work in Disability & Rehabilitation, 14(2), 124-44.

Ose, S. O., Kaspersen, S. L. (2021). Kommunalt psykisk helse-og rusarbeid 2021: Årsverk, kompetanse og innhold i tjenestene

Riksrevisjonen (2021). Riksrevisjonens undersøkelse av psykiske helsetjeenster Oslo, Norge: Riksrevisjonen.

Sather, E. W., Iversen, V. C., Svindseth, M. F., Crawford, P., & Vasset, F. (2019). Patients' perspectives on care pathways and informed shared decision making in the transition between psychiatric hospitalization and the community. Journal of Evaluation in Clinical Practice, 25(6), 1131-1141.

Wenaas, M., Andersson, H. W., Kiik, R., & Juberg, A. (2021). User involvement in interprofessional team meetings within services for substance use disorders. Nordisk Alkohol- & Narkotikatidskrift, 38(2), 190-203.

Datotekst: 30. april 2025

3. Geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi bálvalusdásis mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide

Praktisk informasjon

Begrunnelse

Referanser

Praktisk informasjon

Vuordámušat aktevrraid dihtui ja rollii

Bargu ja proseassat bálvalusdásis maidda ieš guđet aktevrrat sáhttet veahkehit

Soahpamuš ovttasbargui ja arenat mielváikkuheapmái ja ovddasvástádussii

Soahpamuš ovttasbargui

Ovddasvástádus sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami bálvalusain

Begrunnelse

Referanser

Praktisk informasjon

Begrunnelse

Referanser