Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhka § 3-10 vuosttaš lađas (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhka § 35 (lovdata.no) geatnegahttet suohkana ja regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahaga sihkkarastit pasieanta- ja geavaheaddjiváikkuhusa systemadásis.
Diet rievttalaš geatnegasvuođat ja fágalaš diehtovuođđu dahká ahte suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis berre leat systemáhtalaš ovttasbargu geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin systemadásis vai sihkkarastá mielváikkuhusa. Rievttalaš rámmat addet unnán láidestusaid movt systemalaš ovttasbargu berre leat ja dat ii gusto ovttasbargogeatnegasvuhtii gaskkal bálvalusaid ja geavaheaddjiorganisašuvnnaid. Dan dihte fágalaš ráđiit addet rávvagiid movt diet sáhttá dahkkot.
Fágalaš ráđđi doarju ahte ovttasbargosoahpamušat dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid ja geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid gaskkal lea vejolaš vuohki sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusa systemadásis. Suohkan ja dearvvašvuođadoaimmahat dearvvašvuođaregiovnnas sáhttiba ovttas dahje goabbá nai dahkat ovttasbargosoahpamušaid geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin. Diekkár soahpamušat eai leat lága bokte mearriduvvon ja čuvvot dábálaš prinsihpaid soahpamušfriddjavuhtii. Brekk et al. (2015) mielde mearkkaša geavaheaddjiváikkuhus systemadásis ahte “geavaheddjiin lea dásseárvosaš ovttasbargu bálvalusfálliin ja lea aktiivvalaš oasseváldi plánen- ja mearridanproseassain. Geavaheaddjiorganisašuvnnat galget váldit vuhtii geavaheddjiid beroštumiid go gaskkustit sin vásihusaid ovdánahttit buriid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid”.
Buot suohkaniin ja dearvvašvuođadoaimmahagain dearvvašvuođaregiovnnas lea geatnegasvuohta dahkat ovttasbargosoahpamuša guhtet guimmiiguin, dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusláhka § 6-1 vuosttaš lađas (lovdata.no). Suohkan sáhttá dahkat soahpamuša dearvvašvuođadoaimmahagain regiovnnas dahje ovttain dahje eanet dearvvašvuođadoaimmahagaiguin. Soahpamušbeallalaččain lea earenoamáš geatnegasvuohta bearráigeahččat ahte pasieanttaid ja geavaheddjiid vásihusat váikkuhit bálvalusaid plánemii ja čađaheapmái láhkamearriduvvon soahpamušaid bokte, geahča dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvaluslága § 6-1 goalmmát lađas. Suohkan ja doaimmahat dearvvašvuođaregiovnnas sáhttiba dahkat oassesoahpamuša geavaheaddji ja oapmahašorganisašuvnnaiguin lassin ollislaš soahpamušaide.
Ipmárdusbarggu olis mii lea čađahuvvon go ovdánahttá fágalaš ráđiid, de leat máhcaheamit dorjon hástalusaid maid leat oaidnán go duohtandahke geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami systemadásis. Geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, bálvalusaid bargit ja eará gealbobirrasat muitalit ahte geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami systema- ja bálvalusdásis ferte šaddat buoret.
Lassin čujuha Geavaheaddjiiskkus 2023 dárbbu buoridit dieđuid geavaheaddjiáittardeaddji ja geavaheaddjiorganisašuvnnaid birra (Salthammer og Govasmark, 2024).
Fágaidgaskasaš spesialiseren gárrenmirkodikšun (TSB) čađahii 2024 kártema mii čájehii ahte dušše 20 % dikšunossodagain leai geavaheaddjiráđđi, seammás plánejedje 20 % cegget iežaset geavaheaddjiráđi (Torjussen et al., 2014). Ođđaset bearráigeahččamat ja kártemat čájehit ahte ain lea stuora variašuvdna gos ja movt geavaheaddjiváikkuhus čađahuvvo (Riikarevišuvdna, 2021). Okta hástalus lihkostuvvat mielváikkuhemiin, lea ahte leat stuora erohusat suohkaniid gaskka ja daid ieš guđet aktevrrain geat fállet spesialistadearvvašvuođabálvalusaid. Dan dihte fuomášuhttojuvvo vejolašvuođaide regiovnnalaš, suohkangaskasaš ja sektorgaskasaš geavaheaddjiráđiide. Viidáset diehtit mii ahte lea eanet dárbu dieđuide pasieantaráđi birra mii lea integrerejuvvon oassin dearvvašvuođaásahusain Norggas. Lea dárbu eanet dieđuide movt geavaheaddjiáirasat vásihit organiserema, vejolašvuođaid mielváikkuheapmái ráđiid barggu mearkkašupmái (Sagen m.fl., 2022).
Oassálastit ipmárdusbarggus čujuhit hástalusaide ahte geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi systemadásis lea soaittáhagas ja lea čadnon ovttaskas olbmuide. Eahpečielga njuolggadusat makkár bálkkát ja mátkegolut gokčojit, dahká dili eahpečielggasin. Vásihusat ovttasbargosoahpamušaiguin gaskkal suohkana ja spesialistadearvvašvuođabálvalusa sáhttá dahkan ahte bargojuohkin lea čielgaset (Rommetvedt et al., 2020). Diet lea seamma mii lea muhtin raporttas mii čájeha ahte ovttasbargosoahpamušat váikkuhit buoret ovttasdoaibmamii ja ovttasbargui aktevrraid gaskka (Williksen et al., 2014). Ovttasbargosoahpamušat geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhanbarggus lea nu go evttohus ipmárdusbarggus lea ja sáhttá váikkuhit eanet ovttasbargui systemadásis.
Raporttas Kvalitativ forskning på brukermedvirkning innen psykisk helse og rus i Norden og Sápmi 2012-2022, 2023 (Kvalitatiiva dutkan geavaheaddjiváikkuheami psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenmirkko birra Davviriikkain ja Sámis), máinnaša máŋgga dutkosis čujuhuvvo dárbbu geavaheaddji oassálastima birra systemadásis (Bruland et al., 2016; Hansen et al., 2016; Hansen et al., 2014, 2015; Jorgensen et al., 2020). Muhtin kvalitatiivvalaš dutkosat doalahit ovdan dárbbu bálvalusaide vuođđuduvvon olmmošvuoigatvuođaide psyhkalašdearvvašvuođa suorggis. (Broberg et al., 2020; McGovern, 2022) ja deattuhit ahte prinsihpaid nu go árvvolašvuohta, válddálažžan dahkat, dásseárvosaš ja ii-vealaheaddji, oassálastin ja fátmmasteaddjin, ovddasvástideaddjin ja rabasvuohta leat mearrideaddjin duohta ja jierpmálaš oassálastimii. Eará dutkan deattuha dárbbu geavaheaddjiváikkuheapmái systemadásis ovdamearkan eastadeaddji gealboovdánahttin barggu bokte norgga suohkaniin(Bruland et al., 2016), ja eanet fuomášupmi surggiidgaskasaš fuolahusa dikšundoarjja bálvalusat «buot oktavuođain» (Jorgensen et al., 2020). Lea dehálaš organiseret bálvalusaid dainna lágiin ahte geavaheaddji sáhttá oassálastit arenain gos mearrádusat dahkkojit, deattuha Hansen et al. (2015).