Gå til hovedinnhold
ForsidenGeavaheaddji- ja oapmahaš mielváikkuheapmi gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggisGeavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi bálvalusdásis mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide

Bálvalusjođiheaddjit gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis berrejit sihkkarastit gulahallama geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis ja heivehit ovttasbarggu singuin

Nasjonale faglige råd blir gitt på områder med lite faglig uenighet, men der det likevel er behov for å gi nasjonale råd og praktiske eksempler. Uttrykk som brukes er "bør" eller "kan", og "anbefaler" eller "foreslår". Dersom rådet er så klart faglig forankret at det sjelden er forsvarlig ikke å følge det, brukes uttrykkene "skal" og "må".

Bálvalusjođiheaddjit berrejit diehtit movt áirasat geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain ja eará relevánta aktevrrat sáhttet veahkehit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái bálvalusovdánahttimis ja kvalitehtabuorideamis. Bálvalusjođiheaddjis lea ovddasvástádus ahte áirasat besset oassálastit dásseárvosaš miellahttun barggus.

Ovttasbargu berre vuođđuduvvot relevánta geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid ala maid birra diehtá, geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiid ja doaimmaide ja dihtui ieš guđet rollaid birra geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis. Bálvalusjođiheaddji berre diehtit báikkálaš resurssaid birra geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis ja álggahit ovttasbarggu movt, manne ja goas geavaha geavaheaddji- ja oapmahašdieđu.

Bálvalusjođiheaddji berre diehtit makkár láhkamearriduvvon geavaheaddjiráđit ja geavaheaddjilávdegottit gávdnojit doaibmadásis ja movt diet ráđit ja lávdegottit sáhttet oassálastit kvalitehtabuorideamis ja bálvalusovdánahttitmis.

Muhtin háve sáhttet ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašjienat ovddastit perspektiivvaid mat muđui eai váldojuvvo vuhtii. Go ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavahuvvojit dan sadjái go ovttaskas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, de berre dat vuođuštuvvot ja dokumenterejuvvot.

Virgáiduvvon vásihuskonsuleanttat sáhttet veahkehit láidesteaddjin geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái bálvalusdásis.
 

Makkár aktevrraiguin bargá ovttas, heivehuvvo bargguide mat galget buoriduvvot dahje ovdánahttojuvvot. Árvvoštala lea go geavaheaddjiráđđi ja geavaheaddjilávdegoddi doaibmadásis maid sáhttá geavahit maiddái bálvalusdásis. Geográfalaš bealit, báikkálaš áirasat geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis mearkkašit movt barggu sáhttá organiseret. Jus báikkálaš geavaheaddji- ja oapmahašáirasat eai gávdno, sáhttet bálvalusjođiheaddjit váldit oktavuođa regiovnnalaš dahje našuvnnalaš geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin.

Geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami barggus ja go čielggada daid ieš guđet aktevrraid rolla, doaimma ja dieđu, sáhttá bálvalus vuoruhit oapmahašorganisašuvnnaid ja aktevrraid geain leat dakkár iešvuođat.

Geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat mat:

  • leat demokráhtalaččat, miellahttoorganisašuvnnat maid geavaheaddjit ja oapmahaččat jođihit
  • lea geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus guovddášdoaibma, ja mii sáhttá dokumenteret dan jahkeraportta ja njuolggadusaid bokte
  • doaimmaha geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusa oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
  • sáhttá čájehit movt sii vižžet ja systematiserejit geavaheaddji- ja oapmahašdieđuid, ja movt dat fievrreduvvo oktagaslaš- ja joavkodássái
  • fállet oahpaheami geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái iežaset áirasiidda

Geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddáš ja doaibmá ná: 

  • lea demokráhtalaš struktuvra ja systemáhtalaš geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi iežas doaimmas, ja jeavddalaččat leat geavaheaddji- ja oapmahašiskosat iežas fálaldagain
  • leat rutiinnat movt fálaldat čoahkkáigeassá geavaheaddji- ja oapmahašdieđuid, ja movt dat geavahuvvojit
  • jođihuvvo olbmuin geain alddiineaset lea vásihus ja/dahje geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis
  • doaimmaha seammadilálačča barggu, iešbirgenbarggu ja eará aktivitehtaid ulbmiljoavkkuid ektui psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenmirkobarggus
  • oahpaha iežas geavaheaddji- ja oapmahašjienaid geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis 

Vuordámušat aktevrraid dihtui ja rollii

Go gusto ieš guđet aktevrraid gelbbolašvuhtii, sáhttet bálvalusat vuoruhit áirasiid geain leat dákkár iešvuođat:

Geavaheaddji- ja oapmahašáirasat geain lea diehtu ja ipmárdus:

  • iežas rolla organisašuvnna áirrasin 
  • erohusaide geavaheaddjijoavkku hástalusaide ja iežas vásihusaide 
  • geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
  • geavaheaddji- ja oapmahaččaid vásihusat ja hástalusat joavku- ja oktagaslašdásis
  • vuoigatvuođaide ja láidestusaide mat leat relevántta geavaheaddji- ja oapmahašjoavkkuide
  • eará geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaide suorggis
  • fágalaš- ja beroštuspolitihkalaš proseassaide, ja sáhttit earuhit gaskkal ieš guđet arenaid geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái

Geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiin ja doaimmain main lea dakkár diehtu:

  • ja ipmárdus iežas rolla birra geavaheaddji- ja oapmahašjietnan fálaldaga ovddas
  • erohus geavaheaddjijoavkku hástalusaide ja iežas vásihusaide 
  • geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhus oktagaslaš-, bálvalus- ja systemadásis
  • geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat suorggis
  • báikkálaš hástalusat psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrenmirkosuorggis, ja sáhttá ovddastit geavaheaddji- ja oapmahaččaid vásihusaid ja hástalusaid

Bargu ja proseassat bálvalusdásis maidda ieš guđet aktevrrat sáhttet veahkehit

Sáhttá bovdet fárrui geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid:

  • organiseret mielváikkuhanproseassaide
  • geavaheaddjiráđđi ja lávdegoddi klinihkka- ja ossodatdásis spesialistadearvvašvuođabálvalusain ja suohkanlašbálvalusain
  • dearvvašvuođasearvevuohta ja eará surggiidgaskasaš ráđit ja lávdegottiide
  • bargo- ja projeaktajoavkkuide dahje sullasaččat main lea čielggaduvvon doaibma ja mandáhtta mas lea mearkkašupmi geavaheddjiide ja/dahje oapmahaččaide 
  • bálvalusovdánahttin ja kvalitehtabuorideapmái
  • oahppu ja oahpahus bálvalusa bargiide geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis
  • oahppu ja oahpahus fáttáin nugo iešbirgupmi, dearvvašmuvvan, sorjavašvuohta, psyhkalaš dearvvašvuohta, traumat, geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmi ja sullasaš bálvalusat bargiide, geavaheddjiide ja oapmahaččaide
  • plánet, čađahit ja árvvoštallat diehtočoaggima
  • relevánta fágalaš fierpmádagat

Geavaheaddji- ja oapmahašjienat geavaheaddji- ja oapmahašstivrejuvvon guovddážiin ja doaimmain sáhttet earret eará bovdejuvvot fárrui:

  • báikkálaš geavaheaddjiráđđi dahje vásihuspanela
  • relevánta fágalaš fierpmádat ja geavaheaddjipanela 
  • bálvalusovdánahttin ja kvalitehtabuoridanproseassat, formála nammaduvvon bargo- ja projeaktajoavkkut dahje sullasaš main lea definerejuvvon doaibma ja mandáhtta geavaheddjiide ja/dahje oapmahaččaide 
  • plánet, čađahit ja árvvoštallat diehtočoaggima
  • geavaheaddji- ja pasieantaoahpahus mas lea fuomášupmi iešbirgemii ja oktagaslaš vuoigatvuođaide

Geavaheaddjiipmárdus lea ovddasteaddji lávdegoddi mas leat geavaheaddjit, pasieanttat ja oapmahaččat fárus sin persovnnalaš hárjánemiiguin ja vásihusaiguin vai sáhttet váikkuhit govddit perspektiivii ja girjáivuođa diehtovuođus, muhto ii leat geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusaid sajis. Geavaheaddjiipmárdusa sáhttá oažžut geavaheaddjiiskosiid ja fokusjoavkkuid bokte, dahje báikkálaš geavaheaddjipanela bokte. Bargu geavaheaddjiipmárdusain sáhttá leat ovttasbargu geavaheaddji- ja oapmahašáirasiiguin. 

Virgáiduvvon vásihuskonsuleanttat

Vásihuskonsuleantta rolla dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain lea earálágan go geavaheaddji- ja oapmahašáirras. Vásihuskonsuleanttat

  • lea virgáiduvvon bálvalussii vásihuskonsuleantan geas lea vásihus gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis juogo geavaheaddjin ja/dahje oapmahažžan
  • ii leat geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid sajis, muhto sáhttá veahkehit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhussii bálvalusdásis 
  • dávjá dovdá geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis ja dovdá geavaheaddji- ja oapmahašváikkuhusa bálvalusdásis

Soahpamuš ovttasbargui ja arenat mielváikkuheapmái ja ovddasvástádussii

Soahpamuš ovttasbargui 

Jus lea sávahahtti, de sáhttá dahkkot soahpamuš ovttasbargui bálvalusaid ja geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaid ja eará relevánta aktevrraid gaskka. Soahpamuša sáhttá hábmet oppalaččat, dahje sáhttá leat čadnon konkrehta bargui/oahpahussii/doibmii. Soahpamušat sáhttet dahkat lotnolas geatnegasvuođa go gusto:

  • makkár ráđiide, lavdegottiide, proseassaide dahje arenaide lea soabadan ahte organisašuvnnain leat áirasat, ja makkár oassálastin vurdojuvvo, nu go:
    • vurdojuvvon čoahkkimat ja čoahkkimiid guhkkodat
    • vurdojuvvon bargu ovdal ja maŋŋil čoahkkimiid
    • vurdojuvvon bargu čoahkkimiid gaskka
  • ekonomalaš rámmat ovttasbargui, nu go:
    • njuolggadusat bálkái ja buhtadussii geavaheaddji- ja oapmahašáirasiidda, soahpamuš ekonomalaš doarjagii dahje buhtadus organisašuvdnii 
    • oastit luovos áirasiid vissis áigodahkii geat barget organisašuvnnas 

Ovdamearkan formála arenat mielváikkuheapmái: 

  • geavaheaddjilavdegoddi ja geavaheaddjiráđđi
  • nammaduvvon bargo- ja projeaktajoavkkut dahje sullasaččat 
  • oahpahus- ja fágaovdánahttindoaimmat bargiide bálvalusas
  • oahpahus- ja diehtojuohkindoaimmat pasieanttaide, geavaheddjiide ja oapmahaččaide
  • formála proseassat ja arenat ássiid oassálastimii
  • geavaheddjiide- ja oapmahašiskosat oassin ipmárdusbarggus
  • ieš guđet gulaskuddanproseassat

Geavaheaddji- ja oapmahašoahpaheami sáhttá plánet ja čađahit ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin. Sáhttá leat maid áigeguovdil geavahit earáid geain lea geavaheaddji- ja oapmahašvásihus. Doppe gos leat oahppan- ja birgenguovddážat ja/dahje dearvvašeallinguovddážat, doppe sáhttet dat maid leat fárus plánet ja čađahit oahpaheami. Oahpaheami sisdoalu sáhttá áinnas kvalitehtasihkkarastit olbmuin geain lea fágagelbbolašvuohta ja geavaheaddji- ja oapmahašgelbbolašvuohta.

Ovdamearkkat eahpeformála mielváikkuhan arenaide:

  • geavaheaddji- ja oapmahašpanela guoskevaš bálvalusas
  • vuosttašceahkkedoaibma maid organisašuvnnat dahje bálvalusat fállet gos deaivá geavaheddjiid oapmahaččaid 
  • geavaheaddjistivrejuvvon guovddáš ja/dahje doaibma maid geavaheaddjit ja/dahje maid oapmahaččat doaimmahit 
  • bálvalusa iežas deaivvadansajit
  • rabas evttohan- ja gulahallančoahkkimat, ássiidváikkuheapmi

Ovddasvástádus sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami bálvalusain

Bálvalusjođiheddjiin lea ovddasvástádus sihkkarastit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami bálvalusdásis ja lea gelbbolašvuohta geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheamis ieš guđet dásis, ja máhttit geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis báikkálaččat, regiovnnalaččat ja našuvnnalaččat.

Ovddasvástádus mielddisbuktá ahte:

  • heivehit gulahallamii ja ovttasbargui ieš guđet aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis 
  • leahkit resursaolmmožin geavaheaddjiráđis, lávdegottis, gulahallančoahkkimiin ja sullasaččain
  • bargat bargguin buoridit geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami ovttas áigeguovdilis organisašuvnnaiguin
  • ovttas organisašuvnnaiguin heivehit ja váikkuhit oažžut geavaheaddji- ja oapmahašáirasiid ja báikkálaš geavaheaddji- ja oapmahašjienaid ja sihkkarastit dásseárvosaš oassálastima
  • ovttas organisašuvnnaiguin, oahppan- ja máhttinguovddážiiguin ja/dahje dearvvašeallinguovddážiiguin koordineret geavaheaddji-, oapmahaš- ja pasieantaoahpaheami
  • kvalitehtasihkkarastit oahpaheami sisdoalu ja gávdnama geavaheaddjijovkui
  • diehtit seammadilálaš olbmuid birra ja digitála ja fysalaš iešveahkehan fálaldagaid

Áššit mat váikkuhit movt ovttasbarggu sáhttá organiseret, leat geográfalaš, kultuvrralaš ja gielalaš beroštumit, ássiid lohku main bálvalus galgá váldit vára, báikkálaš áirasat mat leat gávdnamis geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain.

Dán ráđi duogáš lea fága- ja vásihusdiehtu, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.

Lea dearvvašvuođa- ja fuolahusláhka § 3-10 vuosttás lađas ja nubbi lađas (lovdata.no) ja dearvvašvuođadoaimmahatláhk a § 35 (lovdata.no) mmearrida geatnegasvuođa bearráigeahččat pasieanta- ja geavaheaddjiváikkuhusa systema- ja bálvalusdásis. Lea suohkana dahje regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahaga duohken, ovttas geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin mearridit movt barggu galgá organiseret, ja makkár systemat fertejit leat sihkkarastit čoaggit pasieanttaid ja geavaheddjiid vásihusaid ja oaiviliid.

Sihkkarastit ahte geatnegasvuođaid dollet, de čujuhuvvo ahte diehtovuođđuduvvon práksisii ahte bálvalusjođiheaddji suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas berrejit sihkkarastit gulahallama geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis vai heivehit ovttasbarggu singuin.

Dutkan čujuha hástalusaide geavaheaddjiváikkuheapmái ja ovttasbargui bálvalusdásis (Hilden et al., 2021; Juhila et al., 2021; Kortteisto et al., 2021; Magnusson et al., 2020). Dutkkus maid Femdal et al. (2017) čilge geavaheaddjiváikkuheami dynámalaš rolla birra mii čuožžila šiehtadallamiin geavaheddjiid ja fágaolbmuid gaskka Digaštallamat geavaheaddjiváikkuheami birra dahká ieš guđet vuolggasajiide, ja diehtomielalašvuohta dien birra lea dárbbašlaš buoridit ovttasdoaibmama (Femdal et al., 2017), maiddái bálvalusjođiheddjiid gaskkas suohkaniin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusain. Dutkkus maid Sandvin Olsson (2024) lea čađahan, čujuha fierpmádaga mearkkašumi gaskkal fágaolbmuid ja ovttasbargobealálaččaid geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnain, juste dan ahte sáhttit heivehit buori bálvalusovdánahttima.

Ipmárdusbarggus diet ráđđi gávnnahii ahte dutkit, klinihkárat, gealboguovddážat ja olbmot geain lea geavaheaddji- ja oapmahašvásihus, dávjá vásihit geavaheaddjiváikkuheami organisašuvnnain symbolalažžan bálvalusdásis. Lihkostuvvat eanet geavaheaddjiváikkuhemiin de čujuhuvvui ahte jođiheddjiin ja bargiin ferte leat diehtu mielváikkuheapmái ja ieš guđet perspektiivvaide, doaimmaide ja rollaide geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis. Máhcaheamit oasseváldiin evttohusčoahkkimiin čilgejit unnán fuomášumi bálvalusain mat leat čadnon erohusaide rollain ja doaimmain gaskkal vásihuskonsuleantta, organisašuvnnaid áirasiidda dahje geavaheaddjistivrejuvvon guovddážiidda ja doaimmaide. Doalahuvvui ovdan ahte systematihkka, dásseárvu, vuordevašvuohta ja čielga rámmaeavttut leat eaktun buori ovttasbargui.

Bearráigeahččan ja kártemat duođaštit ahte leat stuora erohusat movt geavaheaddjiváikkuhusat čađahuvvojit (Riikarevišuvdna, 2021). Árvvoštallan gárrenmirkosuorggi lasihanplánii maid FAFO (Skog Hansen, 2021) lea čađahan, čujuha ahte dušše golbma suohkana logi suohkanis vástidit ahte sii sihkkarastet doarvái geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheami systemadásis go ovdánahttet bálvalusfálaldaga. Smávva suohkaniin leat stuorát hástalusat go stuora suohkaniin. Lea dárbu eanet fuomášumi geavaheaddji- ja oapmahašváikkuheapmái systemadásis (Skog Hansen, 2021). 

Semrau et al. (2016) čujuhit ahte lea dárbu eanet dutkamii bálvalusgeavaheddjiid oassálastimii go ovdánahttá politihka ja strategiijaid, plánemii ja ovdánahttit bálvalusaid, ja vel go oahpaha dearvvašvuođabargiid psyhkalaš dearvvašvuođas. Čállit evttohit geavaheaddjiorganisašuvnnaid nannet vai sáhttet leat eanet fárus ovdánahttit bálvalusaid. Juridihkalaš, fágalaš ja dutkanbarggut dien ráđi duohken ahte lea dárbu gulahallat gaskkal bálvalusjođiheddjiid suohkaniin ja spesialistadearvvasvuođabálvalusaid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis ja nuppi bealis geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis, duođaštuvvo vásihusdieđus mii bođii ovdan evttohančoahkkimiin.

Femdal, I., & Knutsen, I. R. (2017). Dependence and resistance in community mental health care-Negotiations of user participation between staff and users. Journal of Psychiatric & Mental Health Nursing, 24(8), 600-609.

Hilden, H. M., Hautamaki, L., & Korkeila, J. (2021). Clinicians' experiences on patients' demands and shared decision making in Finnish specialized mental health care. Nordic Journal of Psychiatry, 75(3), 194-200.

Horberg, U., Benzein, E., Erlingsson, C., & Syren, S. (2015). Engaging with Families Is a Challenge: Beliefs among Healthcare Professionals in Forensic Psychiatric Care. Nursing Research and Practice, 2015, 843717.

Jansson, S., & Fridlund, B. (2016). Perceptions Among Psychiatric Staff of Creating a Therapeutic Alliance With Patients on Community Treatment Orders. Issues in Mental Health Nursing, 37(10), 701-707.

Juhila, K., Ranta, J., Raitakari, S., & Banks, S. (2021). Relational Autonomy and Service Choices in Social Worker–Client Conversations in an Outpatient Clinic for People Using Drugs. British Journal of Social Work, 51(1), 170-186.

Kortteisto, T., Laitila, M., & Pitkänen, A. (2021). Professionals' views on patient involvement in acute psychiatric wards: A qualitative study. Perspectives in Psychiatric Care, 57(3), 1489-1496.

Magnusson, E., Axelsson, A. K., & Lindroth, M. (2020). 'We try' - how nurses work with patient participation in forensic psychiatric care. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 34(3), 690-697.

Olsson, A. B. S.. (2024). Unrealized potentials of patient participation in primary healthcare service development : A qualitative study of collaboration, context, and impact (Doctoral thesis.). VID Specialized University,. Hentet fra https://hdl.handle.net/11250/3132249

Riksrevisjonen (2021). Riksrevisjonens undersøkelse av psykiske helsetjeenster Oslo, Norge: Riksrevisjonen.

Semrau, M., Lempp, H., Keynejad, R., Evans-Lacko, S., Mugisha, J., Raja, S., Lamichhane, J., Alem, A., ... Hanlon, C. (2016). Service user and caregiver involvement in mental health system strengthening in low-and middle-income countries: systematic review. BMC health services research, 16(1), 1-18.

Skog Hansen, I. L., Tofteng, M., Holst, L. S. (2021). Et tjenesteområde i utvikling. Evaluering av opptrappingsplanen på rusfeltet. Resultatrapport Oslo: FAFO. Hentet fra https://fafo.no/images/pub/2021/20784.pdf


Datotekst: 30. april 2025 Se tidligere utgaver

Helsedirektoratet (2025). Bálvalusjođiheaddjit gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis berrejit sihkkarastit gulahallama geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin geavaheaddji- ja oapmahašsuorggis ja heivehit ovttasbarggu singuin [nettdokument]. Oslo: Helsedirektoratet (siste faglige endring 30. april 2025, lest 21. april 2026). Tilgjengelig fra https://www.helsedirektoratet.no/faglige-rad/geavaheaddji-ja-oapmahas-mielvaikkuheapmi/geavaheaddji-ja-oapmahasvaikkuheapmi-balvalusdasis-manaide-nuoraide-ja-ravisolbmuide/balvalusjodiheaddjit-garrenmirko-ja-psyhkalas-dearvvasvuodasuorggis-berrejit-sihkkarastit-gulahallama-geavaheaddji-ja-oapmahasorganisasuvnnaiguin-ja-eara-aktevrraiguin-geavaheaddji-ja-oapmahassuorggis-ja-heivehit-ovttasbarggu-singuin

Få tilgang til innhold fra Helsedirektoratet som åpne data: https://utvikler.helsedirektoratet.no

Om Helsedirektoratet

  • Om oss
  • Jobbe hos oss
  • Kontakt oss

    Postadresse:
    Helsedirektoratet
    Postboks 220, Skøyen
    0213 Oslo

Aktuelt

  • Nyheter
  • Arrangementer
  • Høringer
  • Presse

Om nettstedet

  • Personvernerklæring
  • Tilgjengelighetserklæring (uustatus.no)
  • Besøksstatistikk og informasjonskapsler
  • Nyhetsvarsel og abonnement
  • Åpne data (API)
Følg oss: