Dán ráđis lea duogáš fága- ja vásihusdieđus, juridihkalaš rámmain ja dutkamis.
Fágalaš ráđiid bokte, de bođii ovdan ahte práksissuorggis ja geavaheddjiid bealis dearvvašmuvvama lahkoneapmi vásihuvvui ahte ovddida geavaheaddjiváikkuheami ja ovttasbarggu. Go geahčadii kvalitatiivva girjjálašvuođa dutkansuorggis, de čájeha dat ahte pasieanttain, geavaheddjiin ja bargiin gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis leat buorit vásihusat dearvvašmuvvan lahkonemiin. (Andvig et al., 2014; Bank et al., 2018; Bjornestad et al., 2019; Borg, et al., 2013a; Hansen, 2020; Leamy et al., 2011; Lofthus et al., 2018; Reed et al., 2018; Sørly et al., 2022). Dearvvašmahttin lahkoneapmi dahje buoridanproseassat, leat čadnon ollislaš ja oktavuođadilálaš (kontekstuála) lahkoneapmái dearvvašvuhtii, čálgui, persovnnalaš ja sosiála identitehtii, gullevašvuhtii ja oassálastin ieš guđet servodat arenain (Borg et al., 2013b). dovddus CHIME modealla mii govvida guovddáš elemeanttaid dearvvašmuvvan proseassas (Bird et al., 2014); Connectedness, Hope and optimism, Identity, Meaning and purpose, and Empowerment lea viidát lávdan riikkaidgaskasaččat, sihke práksisis ja dutkamis (Brijnath, 2015; Piat et al., 2017; Vogel et al., 2020).
Kvantitatiivvalaš dutkosis maid Simonsen ja bargoskihpárat (2024) čađahedje, boahtá ovdan ahte dearvvašmshttin lahkoneapmi, mii lea vuođđuduvvon CHIME.modealla mielde, lea positiivvalaš váikkuhus pasieanttaide geat vásihit psykosagillámušaid.
Dearvvašmuvvan lahkoneapmi čuovvu mearrádusaid pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođalágas ahte ovddidit luohttámuša pasieantta ja geavaheaddji gaskka ja dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa, ovddidit sosiála oadjebasvuođa ja čájehit áktejumi ovttaskas pasieantta ja geavaheaddji eallimii, integritehttii ja olmmošárvui, geahča pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka § 1-1, nubbi lađas (lovdata.no). Láhkaásahusa jođiheami ja kvalitehtabuorideapmi dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhka § 7 vuosttaš lađas bustáva b (lovdata.no), doalaha ovdan ahte jođiheaddjit doaimmahagain suohkanis ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas galget bearráigeahččat ahte doaimmahaga mielbargiin lea dárbbašlaš diehtu ja gelbbolašvuohta dien áigeguovdilis fágasuorggis, relevánta lágain, njuolggadusain, rávvagiin ja stivrensystemas.
Geavaheaddjiváikkuheami praktihkalaš doaimmaheapmi lea gal hástaleaddji, ja govva lea kompleaksa. Sintef:a raporta geavaheaddjiid, oapmahaččaid ja fágaolbmuid vásihusat dikšumin psyhkalaš dearvvašvuođas ja gárrenmirkosuorggis lea čájehan ahte máhcahanreaiddut ja oktagaslaš plána geavahuvvo menddo hárve, ja máŋggas eai dovdda iežas dikšunplána sisdoalu (Ådnanes et al., 2021). Lasihanplána mielde psyhkalaš dearvvašvuhtii (Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, 2023) vásihit máŋga pasieantta, geavaheaddjit ja oapmahaččat hádjanan dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa. Lágaid mielde galget dearvvašvuođabargit ja eará bargit geat fállet dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, doaimmahit iežaset barggu nu go fágalaš gáibádusat mearridit dohkálašvuođa ja fuolalašvuođa veahkkái maid sáhttá vuordit dearvvašvuođabargiid kvalifikašuvnnaid ektui, barggu lundui ja dillái muđui, geahcá dearvvašvuođabargiláhka § 4 vuosttaš lađas (lovdata.no), geahča dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusláhja § 2-1 (lovdata.no). Diet bargu lea stuoris ja viiddis. Ovdánahttit ovttasbarggu mas geavaheddjiin ja oapmahaččain lea viiddis proseassa, ja sáhttá váikkuhit buoridit bálvalusfálaldaga.
Hádjanan bálvalusaid gaskka maid leat vásihan ja láhkavuođu bálvalussii gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis, sáhttá geavaheaddji váikkuheapmi ja ovttasbargu rahpat vejolašvuođaid práksisis. Diet vejolašvuođat fertejit mearkkašit ahte bálvalusa pasieanttaid ja bargiid oktasaš vásihus ollislaš bálvalusain, vuođđuduvvon oktagaslaš heivehuvvon deaivvademiide mas ovttaskasa dárbbut ja sávaldagat leat vuolggasadjin bálvalusaide maid fállet, báikkálaš konteavsttas. Diekkár oktavuođas lea ulbmil ovttasbargui čadnojuvvon juste gullevašvuhtii, jáhkkui ja moktii, identitehtii, oaivilii ja áigumuššii válddálašvuhtii ovttaskas geavaheaddjái (Bird et al., 2014).
Evttohusčoahkkimiid oktavuođas leat máhcaheamit dorjon dieid hástalusaid. Geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat, bargit bálvalusain ja eará gealbobirrasat muitalit ahte bálvalusat fertejit šaddat buorebut ja máŋggas sávvet eanet fuomášumi dearvvašmuvvamii ja báikkálaš birrasii. Nu go dutkan lea dárkkuhan de ferte dearvvašmahttin lahkoneapmi oidnot ovttas ásodaga bargguin (Bjaarstad et al., 2014; Hansen et al., 2019), (Sletvold, 2017; Vibeto et al., 2019), jierbmás aktivitehtaiguin (Dyrstad et al., 2017; Grønnestad et al., 2013; Nordaunet, 2019; Ogundipe et al., 2020; Sollesnes et al., 2017; Trzebinski, 2020), ustibiiguin ja bearrašiin (Berntsen, 2020; Pettersen, 2019; Saelör et al., 2017), iešmearridemiin, gullevašvuođain, báikkálaš birrasiin, doaivvuin ja identitehtain (Holm et al., 2018). Diet duođašta dárbbu ollislaš bálvalusaide. Práksissuorgi, geavaheaddji- ja oapmahašorganisašuvnnat ja eará gealbobirrasat beroštedje evttohančoahkkimiin das ahte ollu lea sáhka ahte ovttasbargat bures. Dutkan identifisere dárbbu ovttasbargui gaskkal fágabargiid ja geavaheddjiid dearvvasmahttin lahkonemiin (Ness et al., 2017; Topor et al., 2015; Wangensteen et al., 2021; Wiklund Gustin, 2021).
Diet duogáš doarju fágalašráđi dearvvašmahttin lahkonemiid gárrenmirko- ja psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis. Olahit ollislaš bálvalusaid, berre bargiin leat diehtu dearvvašmahttinma lahkoneapmái ovttaskasa eallindili ja eallineavttuid ektui.